Õpiobjekt tulevasele või ka tänasele juba praktiseerivale arstile või meditsiinierialal töötavale spetsialistile ei sündinud üleöö. Idee mõlkus meeles juba ammu, kuivõrd aastatepikkune töökogemus tulevaste meedikute keeleõpetajana näitas kätte õpetamise keerukohad, milles veakriitilisemaks osutus nn meditsiiniline intervjuu ehk vestlus haigega. Siit ka õppematerjali üldpealkiri «Arsti vastuvõtul». Materjali kallale sundis asuma üks tõeliselt naljakas dialoog kirurgi kabinetis, mida soovimatult pealt kuulma sattusin, kui emaga arsti vastuvõtul käisin. See oli aastal 2012.

-Mis värvi teie iste on? (Arst pöördus haige poole)

-Tool või? (Küsis haige)

- Ei, kaka. (Täpsustas arst)

-No kust ma toda näen, mul ju väljakäik õuen. (Vastas haige)

-Võtame patsiendi ekskremendid. (Arst andis õele korralduse)

Algselt oli õppematerjal mõeldud kakskeelsena, suunaga eesti-vene-eesti. Esimese osa valmides tekkis mõte kutsuda koostööle kõiki arstiteaduskonnas õpetavaid keelekeskuse kolleege. Innustust sain töörühmalt, kes parasjagu tegeles mitmekeelse õpiobjekti koostamisega eesti rahvakultuurist (10 keelt). Nõnda koondusidki erinevate keelte õpetajad erialakeelte töörühma – ühtekokku said esindatud viis keelt (eesti, vene, inglise, saksa ja hispaania keel). Õpiobjekt pidi hõlmama eluanamneesi (sotsiaalne anamnees, perekonnaanamnees, põetud haiguste ja kahjulike harjumuste anamnees), haige kaebusi (elundkonniti), uuringuid, korraldusi haigele / õele ja ravijuhiseid. Töö käigus tuli siiski piirduda anamneesi kogumisega, kuna ettenähtud maht enamat ei võimaldanud

Õpiobjekti alusmaterjaliks on haigusloo küsimustik, audio- ja   videofailid ning harjutused. Dialoogidest arusaamist toetavad videofailile lisatud subtiitrid ja dialoogides esinevatele sõnadele lisatud tõlkevasted. Õpiobjekt lõpeb kontrolltestiga. Testi sooritades saab õppija teada, kas on õpiväljundid omandanud. Testi ebaõnnestumisel võib õppija veelkord tutvuda materjalidega ja seejärel teha uue soorituse.

Õppesisu koostamisel olime seatud küsimuse ette: kuidas väljendada erinevusi etteantud keeleliste väljendusvõimaluste ja keelekasutaja sotsiaal-kultuuriliselt juhitud keeletarvituse vahel? Õpiobjekti ühisosaks sai videodialoog koos selle juurde kuuluvate toetavate küsimuste ja harjutustega, arsti vastuvõtule registreerimisel keskendusime võrdlemise-kõrvutamise aspektile keelekasutaja kultuuritausta arvestavalt. Nii näiteks eesti ja vene kultuurikontekstis pöördub haige esmalt registratuuritöötaja poole, teiste keelte puhul selline arsti vastuvõtule eelnev toiming puudub.

Niisiis on õpiobjekt mõeldud MEDICINA erialasuunitlusega üliõpilastele keeleoskustasemega A2–B1. Õppematerjali saavad kasutada ka mittemeedikutest võõrkeeleõppijad, kel on plaanis välismaale suunduda. Ühte või teise keelekeskkonda sattudes pole pakutud suhtlussituatsioonid sugugi välistatud. Arstiabi võib vajada ka Eestis elav välismaalane.

Kõne all olev õpiobjekt on esimene osa valmivast õpiobjektide sarjast, mille eesmärk on kujundada võõrkeeles suhtlusoskust tasandil meditsiinitöötaja – patsient. Järgmised osad on seotud erinevate erialaarstide vastuvõtutoimingutega, nt «Kardioloogi vastuvõtul». Õpiobjekt võimaldab meditsiinialases erialakeeletunnis õpitut iseseisvalt täiendada ja/ või kinnistada. Õppematerjali võib õppija omanda ka päris iseseisvalt. 

Oluline keeletugi suhtlusoskuse arendamisel on sõnastik. Sõnastiku kasutamiskõlblikkus oleneb sõnastiku koostaja lähenemisviisist sõnale, termini puhul oskussõnale, samuti ka sõnade valik ja esitusviis, sõnade varustatus kasutajale vajalike märgenditega lähtekeele ja sihtkeele erisuste tähistamiseks. Iga keele terminoloogia ja oskusfraasid on kujundatud tema oma keelereeglite alusel. Sõnade valikuprintsiibiks õpiobjekti sõnastikus on nende kommunikatiivne väärtus, esinemissagedus suhtluse tüüpolukordades ja vastavus kõneregistrile.

Valmiv mitmekeelne õppematerjal teenib vaieldamatult ka eesmärki õpetada kultuuridevahelist suhtlemist. Kuidas loodud õpiobjekt suhestub õppijaga, näitab aeg.

Õpiobjektidega saab tutvuda aadressil https://sisu.ut.ee/