Pixabay.com

Õigekirjamõlgutusi. Kuidas kirjutada õppeainete ja -kavade nimetusi?

Keelenurk

Ülikoolis pakutakse suurt hulka õppekavasid, mis sisaldavad veel suuremal hulgal õppeaineid. Mõnikord võib tekstiloojal tekkida kahtlus, mis viisil tuleks õppeaineid ja -kavasid kirja panna. Tuletagem meelde, millised on nende kirjutamise võimalused.

Õppeaine või -kava võib kirjutada nimetusena                    

Kui õppeaine või -kava on kirja pandud kujul, mida saab igapidi käänata, ja selle sisu on ilmselge, on kirjaviis kõige lihtsam – väikeste esitähtedega, nagu iga teise nimetuse puhul. Sageli saab selle järele kirjutada sõnad õppekava, õppeaine või õppevormi näitavad loengaineseminar või sõna õppekava:

Olin saksa keele suulises ja kirjalikus väljendusõpetuses ~ väljendusõpetuse loengus.

Käisin arengupsühholoogias ~ arengupsühholoogia aines.

Õppisime esteetikas ~ esteetikaloengus maailma tunnetamist.

Asusin õppima riigiteadusi ~ riigiteaduste õppekava alusel.

Euroopa õpingute õppekavas on viis moodulit.

Mõni õppeaine sisaldab juba ise õppevormi ja siis on selle käänamine veel hõlpsam:

Saime linoollõike kursusel palju uusi teadmisi.

Otsustasin teha pedagoogilise praktikumi kutsekoolis.

Tõlkeseminaril õpitakse tundma nii lähte- kui ka sihtkeele eripära.

 

Õppeaine või -kava võib kirjutada pealkirjana

Teinekord on õppeaine või -kava nimetus kirjutatud lauselaadsena või selles olevad sõnad on käändes, mis teeb selle kasutamise nimetusena keerukaks. Kui näiteks õppekava nimetus on humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis, siis võib olla raske aru saada, kus see lauses algab või lõpeb või mis millega kokku käib: õppisin humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamise põhikoolis õppekava järgi. Sellised nimetused on selguse huvides parem panna jutumärkidesse, nagu see on kombeks pealkirjade puhul. Sõnad õppekava, õppeaine või õppevormile viitavad keelendid võiksid jääda pealkirja ette:

Eriti suurt huvi pakub aine „Erivajadusega õpilane humanitaaraine tunnis“.

Õppeaine „Kool huvijuhi töökeskkonnana“ eeldusaine on Sissejuhatus huvijuhi erialasse“.

Käisin loengus „Andursüsteemid heitmete tehnoloogias“.

Esmaspäeval toimus seminar „Kaasaegsed uurimismeetodid neurobioloogias“.

Magistriõppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ nominaalaeg on kaks aastat.

Kolmandat aastat saab õppima asuda õppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ alusel.

Mõnikord sobib õppeainet või -kava kirjutada ka mõlema kirjutusviisi järgi või lausa kolmel viisil:

Üliõpilased eelistavad kaasava hariduse loengut ~ loengut „Kaasav haridus“.

Treeninguõpetuse alustes ~ treeninguõpetuse aluste aines ~ aines „Treeninguõpetuse alused“ on üsna suur iseseisva töö maht.

Sissejuhatust autonoomse juhtimise teemasse ~ ainet „Sissejuhatus autonoomse juhtimise teemasse“ saab õppida inglise keeles.

Sobimatu on kirjutusviis, mille puhul on õppekava või -aine nimetus kirjutatud esisuurtähega, nt osalus Metsiku riisi kasvatamise seminaril oli suur, või isegi läbiva algustähega, nt Mais algas vastuvõtt Töö ja Tarbimise magistriõppesse. Selline suure algustähe kasutamise tava on omane inglise keelele. Eesti keele reeglite järgi tuleb teha valik kahe eelkirjeldatud võimaluse vahel.

Kui tavaliselt soovitatakse tekstiloomes järgida ühtsuse reeglit, st valida alati ühesugune kirjapilt, siis õppeainete ja -kavade puhul ei ole see paraku alati võimalik – õige kirjutusviis sõltub sisust. Seepärast tuleb näiteks õppeainete nimekirja või õppekavade loendi koostamisel arvestada, et osa neist tuleb kirja panna nimetusena ja osa pealkirjana. Ebaühtlust aitaks vähendada see, kui nimekuju edaspidisele kasutusviisile mõeldaks juba õppeaine või -kava nimetuse loomisel.

Helika Mäekivi

TÜ keelenõunik

Jaga artiklit