Tartu Ülikooli teadlased on alates 2016. aasta aprillist jaganud Instagramis pilte enda ning oma üliõpilaste ja töörühmade põnevatest tegemistest.

Mis imelik elukas, nii hobuse sarnane?

Ta tegelt on kala ja pole üldsegi karvane.

Ta vaatab silmadega, mis liiguvad iseseisvalt,

ja see pole ainus, mida teeb ta veidralt.

On hoopis isa see, kes kannab poegi pauna sees,

neid toidab ja kaitseb ta iga ohu eest.

Kui maimud lõpuks valmis, nad pääsevad vette

ja elavad rõõmsalt nii kaua, kui päevi nähtud neil ette.

Luuletuse autor James Ord, tõlkinud Janeli Viil.

Merihobukesed jõudsid Tartusse tänu projekti «TransGeno» ja Teaduskeskuse Ahhaa koostööle. Projekti meeskond uurib muu hulgas seda, kas tiinus kulgeb samamoodi olenemata sellest, kas loodet kannab liigi emane või isane isend.

Merihobukesed kuuluvad luukalade ülemklassi merinõellaste (Syngathidae) sugukonda. Selle liikmed on ainsad loomad, kelle hulgas jääb tiineks isas-, mitte emasloom.

Merihobukese haudetasku, kus looted arenevad, on väga keeruka ehitusega ja võimaldab nii hapnikuga varustamist, toitainete eraldamist kui ka jääkainete väljutamist. Seda võib pidada samaväärseks inimese emakaga. On selgunud, et toitumine ja väliskeskkond mõjutavad isase merihobukese järelkasvu tervist samamoodi, nagu need mõjutavad inimloote tervist.

Laiemalt uurib «TransGeno» meeskond, kuidas tuvastada krooniliste põletikuliste (naha)haiguste, krooniliste liigesehaiguste ja viljatuse genoomilisi biomarkereid, mida saaks kasutada kliinilises diagnostikas ja ravistrateegiate väljatöötamisel.

2015. aasta juulis alguse saanud Euroopa teadusruumi (ERA) õppetooli projekti «TransGeno» eesmärk on tõsta TÜ tippteaduse taset, parandades uurimisvõimekust, arendades tehnilist taristut ja õpetades välja siirdegenoomika tulevikuteadlasi. Projekt tõi Tartu Ülikooli rahvusvaheliselt tuntud tippteadlase professor Alireza Fazeli, kes on kokku pannud kõrgetasemelise teadusmeeskonna.

Jälgi TÜ teadlaste tegemisi Instagramis: www.instagram.com/unitartuscience.