Biofire sai «Ajujahi» konkursil teise koha.
FOTO: Erakogu

Süütegeel aitab ahju tuld teha

Ettevõtlus

Biofire on uudne süütegeel, mis on loodussõbralik ja peaaegu lõhnatu. Idee autorid said tootega «Ajujahi» konkursil teise koha.

Biofire OÜ ühe osaniku Urmas Habakuke sõnul on ilmselt kõik meist teinud kaminasse tuld või pannud grilli põlema. Küllap on paljud seda tehes näppe kõrvetanud. Selleks, et seda enam ei juhtuks, sobib hästi Biofire’i süütegeel, sest sellega on tuld süüdata tunduvalt lihtsam.

Idee taolist geeli toota tekkiski just Habakukel. Ühel talvisel hommikul, kui olid ära põletatud kõik linnalehed ja süüte­kuubikud, võttis kaminas tuld hoopis lapse visatud šokolaadipaber, mis süttis järsku, sulas ja süütas vaevata kõik puud.

«Selle peale ma mõtlesingi, et võiks olla aasta ringi kasutatav toode, mis sobiks ahju tule tege­miseks ja grilli süütamiseks,» lausus Habakukk.

Biofire on süütegeel, mis on loodust, ohutust ja tervist silmas pidav alternatiiv süütevedelikele, -kuubikutele ja teistele süütamiseks mõeldud materjalidele.

Toodet saab kasutada nii kodustes kui ka tööstuslikes tingimustes. Biofire’i süütegeel on palju mugavam ja turvalisem kui süütepiiritus, mida kaitsevaldkonnas laialt kasutatakse.

Süütegeeli põlemisel ja selle tagajärjel ei teki jääke, toidule ei jää kõrvalmaitset ning sihtotstarbelisel kasutamisel on geel 100% ohutu. Samuti ei sisalda Biofire naftakeemiat.

Vähene lõhn

Habakukk toob välja, et peale looduslikkuse on toote suurim eelis peaaegu olematu lõhn. Vabas keskkonnas pole selle aroomi tunda. Pealegi ei teki toote süütamisel kõrvalisi lõhnu.

«Loodame, et toodet hakkavad tarbima kõik, kelle meelistegevus on grillimine ning ahju ja kamina kütmine kas siis sooja saamise või visuaalse meelehea eesmärgil,» lausus Habakukk. Toote kasvuruumi peab ta suureks: plaan on hõivata suisa kogu Baltikumi turg.

Uudne süütegeel põhineb taastuvatel energiaallikatel. Peamine koostisaine on bio­etanool, mis on biomassist ja jäätmete bioloogiliselt lagunevast osast toodetud etanool, mida kasutatakse biokütusena või toiduainetööstuse toorainena, seal hulgas alkohoolsete jookide tootmiseks.

Bioetanooli valmistatakse mitmesugusest looduslikust toorainest. Kõige sagedamini kasutatakse selleks suhkruroogu, maisi või vilja. Samuti toodetakse bioetanooli orgaanilistest jäätmetest, metsatööstuse jääkidest ja heinast.

Bioetanooli teeb eriti kesk­konna­säästlikuks tõsiasi, et selle tootmiseks vajalikud taimed ja puud seovad kasvamise ajal atmosfäärist kahjulikku süsinik­dioksiidi. Seega puhastavad nad õhku ja vähendavad kasvu­hoone­gaase.

Kuna bioetanooli tooraine pärineb peamiselt talumaja­pidamistelt ja metsanduse valdkonnast, aitab bioetanooli kasutamine kaasa kohalikule maaelule ja põllumajandusele.

Ka hariliku sibula tahketest jäätmetest (näiteks lamandunud sibulapealsed, mugulsibula koored, müügiks mittesobivad nakatunud ja korjamise käigus vigastatud sibulad) saab toota bioetanooli. Selleks töödeldakse need esmalt sibulamahlaks.

Praegu on Biofire’i süütegeel Eesti turul ainulaadne. On olemas nafta alusel toodetud süütevedelik, aga see sisaldab keemiat ja sellega ei tohi ahju ega kaminasse tuld teha.

Kui grillihooaeg saab läbi, siis jääb süütevedeliku pudel garaaži­nurka seisma, sest seda kasutatakse ainult suvel välitingimustes.

Põlemisjääke pole

Ettevõte liigub sinnapoole, et kogu tootekomplekti (sh pakendi) saaks ilma jääke tekitamata ära põletada. Toote enda põlemise protsessi kestel ja järel ei teki jääke juba praegu.

Habakukk rääkis, et põlemise käigus eraldub ainult inimsilmale nähtamatu kogus vett ja ei midagi muud. Seepärast on süütegeel grillimiseks ideaalne, sest see ei sisalda kemikaale ja on tervisele ohutu.

Ühe pooleliitrise toote hind on viis eurot ja seda saab kasutada ligi seitse korda kauem kui tavapäraseid alternatiive. 500 milliliitrist jätkub 30–40 süütekorraks. Ettevõtte omanikud on välja arvutanud, et üks süütekord maksab vaid sente.

Ettevõtte juht ütles, et oma toote tutvustamisel rõhuvad nad keskkonnateadlikkusele, sest taolised teemad on inimeste jaoks üha olulisemad. Kuna toode säästab loodust ja inimtervist, on seda lihtne reklaamida. Geeli koostisained ja geel ise toodetakse Eestis.

Habakukk peab tähtsaks asja­olu, et ettevõte ei tegele ainult süütegeeliga, sest firmal on teisigi plaane, näiteks pakkuda toitlustusettevõtetele fondüügeeli. Biofire’il on süütegeeli tootmiseks sõlmitud suurleping ning praegu peetakse läbi­rääkimisi ka Kaitseväe ja Kaitseliiduga.

Biofire’i eesmärk on tuntavalt parandada Kaitseväes teenivate sõdurite ohutust. Selleks võetakse seal toidu soojendamisel piirituse asemel kasutusele uus geelipõhine lahendus.

Vajadus selle järele on kindlasti olemas mujalgi kui Eestis. Toodet saab eksportida lähiriikidesse ja tervesse maailma, sest toitu soojendatakse ja tuld tehakse igal pool.

«Ajujahi» konkursile minnes oli tegusatel meestel juba valmis geel, mida panna pakendisse, aga neil oli abi vaja kõigis muudes etappides, näiteks jaemüügi alustamiseks ja toote eksportimiseks.

Ei hakka voolama

Biofire’i teine osanik Martin Netz rääkis, et kuna nende geel erineb teistest olemasolevatest geelidest, taotlevad nad ka kasuliku mudeli kaitset, mis kehtib üle maailma.

Eestis saab leiutist kaitsta patendiga või kasuliku mudelina. Leiutis peab olema uus, omama leiutustaset ja olema tööstuslikult kasutatav. Patendiga võrreldes pole kasulikule mudelile esitatavad leiutus­taseme nõuded nii ranged.

Geelil on suur energia­väljund, mis tähendab, et selle süütamisel kulub geeli kordades vähem, kui muidu kuluks süütevedelikku. Samuti pole geel voolava iseloomuga, mis tähendab, et kui panna puud kaminas kaldpinnale ja kasutada nende peal geeli, ei hakka see voolama.

Habakuke sõnul voolavad sarnased geelid tavaliselt põlemise käigus maha. Seega on Biofire’il tehnoloogiline eelis. Kui pakend peaks aga lahtise korgiga ümber kukkuma, ei hakka toode kohe välja voolama.

Biofire’i osanikud kavatsevad toodet müüa hulganisti ja nende senised kogemused näitavad, et tagasiside on väga positiivne. Toodet on proovinud Eesti Grilliliit, mis on andnud Biofire’ile oma märgise ja soovitab seda kasutada.

Netz lausus, et nad on loonud oma geeliga Eestis pretsedendi, sest Eesti Grilliliidu asjatundjad ei ole kunagi varem ühtegi geeli või süütevedelikku soovitanud, aga nende toode sai lausa nii hea soovituse, et sel aastal on Biofire Grillfesti ametlik süütepartner.

Habakukk ja Netz ütlesid, et nad ei pea oma toodet laialt­levinud süütevedeliku konkurendiks, sest nende geel on ikkagi looduslik. Peale selle ei valgu nende toode pakendist välja nii kiiresti kui vedelik ega plahvata. Kõike seda  võib aga juhtuda süütevedelikuga. Geeli konsistents meenutab tarretist.

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit