Mervi Raudsaar
FOTO: Erakogu

Ettevõtlusõpe arendab tulevikupädevusi

Essee

2009. aastal kirjutas ettevõtluse professor Tõnis Mets Õpetajate Lehes, et ettevõtlik ülikool tähendab seniste väärtuste ümberhindamist mitte üksnes ülikoolis endas, vaid kogu ühiskonnas, sest ülikool saab täita ainult neid rolle, millele on ühiskondlik tellimus.

Nüüd, 2017. aastal, kui möödunud on kaheksa ja pool aastat, võiks ehk korra peatuda ja vaadata, kuhu oleme jõudnud ja kuhu võiks edasi suunduda.

Kui 2009. aastal oli sõnaühend «ettevõtlik ülikool» suhteliselt tundmatu ja hoomamatu mõiste, siis tänaseks on see muutunud kohustuslikuks sõnapaariks kõigile endast lugupidavatele ülikoolidele. Nii ka Tartu ülikoolile – ettevõtlik ülikool on meie visioonis, arengukavas ja ka tulemuslikkuse näitajates.

Tundub, et kõik on nagu hästi ja ehk ei peakski midagi enam muutma? Kuid kui tulla ülikooli üksuste tasemele, siis tundub, et arenguruumi on meil veel piisavalt.

Kas oleme näiteks tundnud huvi, palju on meie üksuse teadlaste loodud hargettevõtteid ehk spin-off’e või kui palju pakutakse välja äriideid?

Või hoopis, kas me üldse teame, millisel ideel võiks olla turuväärtus ja mis sellise ideega peale hakata, või kui palju on meie üksusel koostööprojekte, teadus- ja arendusprojekte ettevõtetega jms?

Kõige olulisem aga on see, kas üldse osatakse teadustulemuste rakendamist väärtustada või pigem vaadeldakse seda kui töötajate killustamist.

Viimasel ajal on palju räägitud ettevõtlusõppest, näiteks kas ning kus võiks või peaks see õppekavades paigutuma. Ettevõtlusõpe on ettevõtlikku hoiakut ning ettevõtlusalaseid teadmisi ja pädevusi arendav õpe, mis toetab ideede tegelikku elluviimist.

Ettevõtlusõpe on elukestva õppe vorm, mis on rakendatav kõikides ainetes ning haridus­tasemetel ja õpivaldkondades. See panustab ettevõtliku hoiaku ja käitumise kujundamisse nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.

Ettevõtluse põhitunnus on ettevõtlusprotsess, millega luuakse teistele uut väärtust, ning sama on ka ettevõtluse õppeaine tunnusjoon.

Ettevõtlusõppele on iseloomulik, et see protsess lõimitakse õppetöösse: ettevõtlusõpe käsitleb võimaluse märkamise, idee tekitamise ja ettevõtte loomise või selle arendamise protsessi.

Kuid kus on sellise õppe koht õppekavades? See oleneb suuresti, millist eesmärki ja kasu ettevõtlusõppest näevad instituutide valitsused ja programmi­nõukogud. Hullem, mis võiks juhtuda on, et õppeaine(d) pannakse õppekavasse vaid «linnukese» pärast.

Ühele ajale tunniplaanis

Bakalaureusetasemel pakume ettevõtluse õppetoolis 3 EAP mahuga ainet «Ettevõtluse alused» ja kavas on koostöös instituutidega paigutada see kõigis tunniplaanides ühele ajale. See annab üliõpilasele võimaluse arendada just sellise suunitlusega ettevõtlusideed, mis pakub huvi ja rahuldust.

Näiteks LTT üliõpilane, kellel on väga head IT pädevused, on huvitatud maailma paremaks muutmisest ja saab liituda sotsiaalse ettevõtluse suuna õpperühmaga ning samas vajatakse näiteks õigusteaduse üliõpilase pädevusi infotehnoloogia või siis loomemajanduse autoriõiguse küsimusi lahendades.

«Ettevõtluse aluste» aines on plaanis luua vähemalt kolm erineva suunaga õpperühma: tehnoloogia, sotsiaalne ettevõtlus ning loomemajandus. Nii saame tekitada erialadeülesust, mis muudab üliõpilaste ideid tugevamaks ja õppetöö huvitavamaks.

Peale selle pakume samal ajal või siis järgmisel semestril «Äriplaani» e-kursust, kus saab oma ideed edasi arendada ja koostada äriplaani, mis sobiks esitada EAS-ile, töötukassale või LEADER-programmile.

Magistriõppes soovitame õppekavadele praktilise ette­võtluse 6 EAP mahuga aineid, kus on keskmes just erialaste ideede arendamine. Ning ka pärast nende ainete läbimist on võimalik oma idee teoks teha ettevõtluspraktikana.

Doktoriõpet pole unustatud

Doktoriõppes aga keskendutakse oma sektori äri- ja tehnoloogiateabe hankimisele ning omandatakse teadus- ja arendusprojekti teostatavus-tasuvus-analüüsi ja teadustulemuste äristamise metoodilised alused.

Loomulikult on kõikidesse ainetesse kaasatud ettevõtjad ja oma ala head praktikud. Peale selle on võimalik saada tuge mentoritelt. Järgmisel kevad­semestril on ainetesse põimitud ka väga praktilisi töötubasid, nt intellektuaalomandi, tööõiguse jt teemadel koostöös SEB-ga.

Praktikud korraldavad mitmepäevase ettevõtlus­simulatsiooni, mis on  eelkõige mõeldud magistrantidele ja hargettevõtete rajajatele. Loomemajanduse ja sotsiaalse ettevõtluse meeskondadel on võimalik saada osa ka rahvusvahelisest koolitusest, nt kuidas leida koostööpartnereid Lätist või kuidas minna oma ettevõttega teistele turgudele.

Ettevõtlusõppe parimad meeskonnad – ehk siis need, kes soovivad oma idee päriselt ellu viia – saavad nõustamist SEB asjatundjatelt ja seda tänu ülikooli partnerlusprogrammile. Koostöös partnerlus­programmiga panustame ka hargettevõtte programmi koolituste arendamisse ja teostamisse.

Juba on käivitunud koostöös Eesti Ajalehtede Liiduga kommunikatsioonikoolitus teadlastele ja hargfirma ettevõtjatele, mis jätkub ka järgmisel semestril. Ning kohe-kohe kohtuvad majandusteaduskonna magistrandid, selleks et panustada praktika raames hargettevõtete arendustesse.

Selle kõrval otsime eri valdkondade õppejõudude koostöövõimalusi. Parimaid tulemusi saaksime siis, kui õnnestub tekitada erilaadsete õppeainete vahel koostoimet. Näiteks õpetajakoolituse õppurid arendavad õpivara, IT tudeng tuleb oma teadmistega seda teostama ja ettevõtlusõppest lisandub ärimudel või -plaan, kuidas sellega maailma paremaks muuta. Tihti jäävadki väga head ideed selle taha, et ei leita vajaliku pädevusega õppurit oma meeskonda.

Erinevaid võimalusi on palju

Võimalusi, kuidas anda üliõpilastele parim ettevalmistus tööturule siirdumiseks ja tuleviku­pädevuste arendamiseks, on palju. Ka teised kõrgkoolid on tõsiselt ettevõtliku ülikooli kontseptsiooni arendamas, sh ettevõtlusõpet rakendamas.

Tallinna tehnikaülikoolis on 6 EAP mahus ettevõtlusõpe kohustuslik kõikides magistriõppekavades, Tallinna ülikoolis on rakendunud erialadevaheline kohustuslik ELU projekt, Eesti maaülikoolis lõimitakse õppe­kavadesse ettevõtlusõppe moodul. Kuhu tahame liikuda meie?

Mervi Raudsaar

Ettevõtlusõppe dotsent 

Jaga artiklit