IN MEMORIAM

In memoriam

Emeriitprofessor Larissa Volpert (30.03.1926 –01.10.2017)

Meie seast on lahkunud tuntud õpetlane ja malesuurmeister, emeriitprofessor Larissa Volpert. See kurb teade saabus oktoobri esimesel päeval New Yorgist, kus ta veetis viimased eluaastad, elades oma poja juures.

Filoloogiadoktor Larissa Volpert sündis 1926. aastal Leningradis tuntud arsti perekonnas. Ta lõpetas Leningradi ülikooli romaani-germaani osakonna 1949. aastal, arendades selle kõrvalt samal ajal maletajakarjääri. 1947.–1948. aastal võitis ta Leningradi meistrivõistlused, 1954., 1958. ja 1959. aastal osutus ta NSVL-i meistrivõistluste võitjaks ning 1955.–1961. aastal osales ta male maailmameistrivõistlustel. 1955. aastal kaitses Volpert kandidaadiväitekirja, kuid teadusliku tegevuse õitseng saabus 1960. aastate algul, kui ta alustas Juri Lotmani soovitusel Puškini loomingu ning vene-prantsuse kirjandussidemete uurimist.

Tartuga oli Larissa Volpert seotud 1950. aastatest, kui siia asusid tööle tema abikaasa Pavel Reifman ning tema ülikoolikaaslastest sõbrad Juri Lotman ja Zara Mints. Kuid siis polnud Tartus võimalik leida tööd maailmakirjanduse õppejõuna ning 1962. aastal alustas Volpert õpetamist Pihkva pedagoogilises instituudis. Kuni 1977. aastani reisis ta pidevalt Pihkva ja Tartu vahel, siis aga avanes võimalus kandideerida Tartu ülikooli maailmakirjanduse dotsendi kohale.

Tartus kirjutas Volpert enamiku oma 200 teadustööst, sealhulgas kõik monograafiad: «Puškin Puškini rollis» (1998, valminud 1993, eessõna jõudis veel kirjutada Juri Lotman), «Lermontov ja Prantsusmaa kirjandus» (2005), «Puškini Prantsusmaa» (2007); viimast täiendas ta pidevalt elektrooniliselt.  

1989. aastal kaitses ta Leningradi ülikoolis oma doktoriväitekirja «Puškin ja psühholoogiline traditsioon prantsuse kirjanduses». 1990. aastal sai temast TÜ professor, 1993. aastal emeriitprofessor, kuid veel kümme aastat jätkas ta maailmakirjanduse õpetamist vene filoloogidele. Mitme aasta vältel õpetas ta prantsuse kirjandust romanistidele prantsuse keeles.

Larissa Volperti sulest on ilmunud huvitavad memuaarid ja ka näidend Tartu kultuurielust 19. sajandi alguses. Oma viimase artikli lõpetas ta 2017. aasta augustis.

Malesuurmeistrina kaitses Larissa Volpert ülikooli, Tartu linna ning Eestimaa au erinevatel malemeistrivõistlustel.

Larissa Volperti särav isiksus, tema heatahtlikkus, sõbralikkus ja avatus jäävad alati meiega. Jagame tema poja ja lähedaste leina raske kaotuse puhul.

Slavistika osakonna nimel professor Ljubov Kisseljova. 

 

Jaga artiklit