Idamaade kohta levitati teadmisi ja vanu keeli õpiti juba 1632. aastal asutatud Academia Dorpatensises, kus filosoofia teaduskonnas oli ettenähtud heebrea ja teiste orientaalkeelte – kaldea, araabia ja süüria – professori ametikoht.

18. sajandil ja eriti 19. sajandil kasvas Euroopa huvi oriendi vastu. Euroopa ülikoolides oli võimalus õppida mitmeid studia orientalia valdkondi: vanad keeled, kirjandus, filosoofia, oriendi ajalugu ja usundid. 19. sajandil hakati idamaade õpet lõimima ka Keiserlikku Tartu ülikooli curriculum’i, seda põhiliselt usuteaduskonnas ja filosoofias.

Kaasajal Tartusse õppima suunduvad tudengid leiavad ülikoolis erinevaid programme ja võimalusi, et õppida ida keeli, kultuuri ja religioone. Tänu kasvavale rahvusvahelistumisele ei jää kokkupuude Aasiaga üksnes huviks keele, kultuuri ja religioonide vastu. Vajadus leida uusi turge ja ühiseid uuringuid ühiskondlikes küsimustes, muudavad Aasia uuringud ühtmoodi oluliseks uurimisobjektiks ka majandusteaduses, sotsiaalteadustes, meditsiinis aga ka geograafias.

Tartu ülikooli Aasia-alane pädevus, arvestades erinevate instituutide uurimisrühmasid, on nii Euroopas kui Aasias kõrgelt hinnatud. Kuid ülikoolis ei ole seda siiani keskselt koordineeritud. Instituutide senine õppe- ja teadustöö toimus pigem kitsalt ühe struktuuriüksuse ja uurimisrühmade sisese tegevusena ning oli seega pigem killustatud. Järjest rohkem taotletakse aga uurimisrühmades erialadevahelisust ning selleks on tarvis erinevad osapooled omavahel kokku viia. Ühistegevusena on võimalik leida koostööpartnereid, kasutada olemasolevaid vahendeid paremini ning otsida uusi väljundeid ja võimalusi. 

Seoses Aasia keskuse loomisega on käesolevasse Universitas Tartuensise ajakirja erinumbrisse koondatud lühike pilguheit valdkondadele ja teadussuundadele, mis tegelevad Tartu ülikoolis Aasia teemadega.

TÜ Aasia keskuse konsortsium on Tartu ülikooli erinevate uurimisrühmade ja teadusprojektide vaheline koostööplatvorm, millega on ühinenud seni eraldiseisvalt tegutsenud keskused, näiteks orientalistikakeskus ja Ida-Vahemere vanade kultuuride uurimiskeskus. Keskuse loomise idee on idanenud juba pikemat aega, esimene töörühm kutsuti kokku käesoleva aasta jaanuaris ning mais toimusid Aasia eri valdkondade mõttetalgud.

Peaeesmärk on arendada välja kestlik rahvusvaheliselt tunnustatud Aasia-suunaline pädevuskeskus. Keskuse tegevus ei ole piiratud üksnes Hiina, Jaapani, Korea või Indiaga, vaid käsitleb Aasiat selle laiendatud tähenduses, hõlmates ka Lähis-Ida maid ja Türgit.

Soovime arutelu algatada nii rändekriisi aga ka Aasia majandusturgudel toimimise teemadel, algatada ühisprojekte ning osaleda nõuandja ja asjatundjate vahendajana nii avaliku sektori, riigistruktuuride kui ettevõtjate vahel. Ka käesolev ajakiri võiks olla eri teemade arutelu alguseks või edasiviijaks. Head lugemist!

Kõik erinumbri artiklid leiad vasakul olevast loetelust.