Vastuvõtu muutustest

Kolumn

Vastuvõtt pakkus 2013. aastal mitmeid uusi rakursse, millest mõned olid loogiliselt eeldatavad. Demograafiline langus mõjutab ülikooli vastuvõttu juba tuntavalt. Märksa suuremat hämmastust tekitas akadeemilises kogukonnas asjaolu, et magistriastmes jäi konkurss mitme õppekava puhul väga tagasihoidlikuks ja osa kohti vabaks. Kolmeaastase bakalaureuseõppe sisseviimise ajal eeldati, et magistriastmesse läheb õppima vähemalt 75 protsenti bakalaureuse lõpetajatest. Tegelikult lähevad õppima vaid pooled. Eelmainitud asjaoludest lähtudes kerkib palju küsimusi, mida tasub vaagida veidi pikemalt ja teha neist järeldused 2015. aasta õppekavade tarvis. Siiski on terve rida korralduslikke muudatusi, mida annab teha juba 2014. aasta vastuvõtuks.

Üheks segadust tekitavaks asjaoluks on olnud pingeridade liikumine pärast esialgset sissesaajate väljakuulutamist. Ülikoolid otsustasid, et vastuvõtu ajakava ühildatakse, vastuvõetute nimekirjad avaldatakse samal ajal (18. juulil) ning ühel ajal lõpetatakse ka vastuvõtt ehk vastuvõetute pingeridade liigutamine (19. augustil). Väga olulisena tuleb esile tuua, et Tartu ülikoolis ühildatakse päevase õppe ja avatud ülikooli õppe avalduste vastuvõtu ajakava kõrghariduse esimeses ja teises astmes, et vältida sisekonkurentsi. Samuti piiratakse esitatavate avalduste hulka senise 2+2 (õppevormiti) asemel ainult kahele avaldusele nii kõrghariduse esimeses kui ka teises astmes.

Sisseastumiseksamite osakaal suureneb, kuid neid ei nõuta kõikidel õppekavadel. Mõnel õppekaval saab üliõpilaskandidaat ise valida, kas kandideerib matemaatika riigieksami tulemuse alusel või sooritab ülikoolis erialase sisseastumiseksami. Sisseastumiseksamite sisulised nõuded kinnitatakse ja avalikustatakse hiljemalt 3. jaanuaril 2014.

Õppekavadel, kus tänavu oli nõutud sisseastumiseksami sooritamine, jätkatakse suuremalt jaolt samamoodi. Eesti keele riigieksami tulemus on vajalik enamikule õppekavadele kandideerimisel. Eesti keele riigieksami tulemuse kõrval arvestatakse eesti keele teise keelena riigieksami tulemust. Varem vene õppekeelega kooli lõpetanute puhul vaadatakse samuti emakeele asemel eesti keele teise keelena riigieksami või B2 tasemeeksami tulemust.

Matemaatika riigieksamit kõikidel õppekavadel ei nõuta. Osal juhul võib matemaatika riigieksami asemel sooritada erialase sisseastumiseksami. Laia matemaatika tulemust eeldatakse kandideerimisel arstiteaduskonda, loodus- ja tehnoloogiateaduskonda, matemaatika-informaatikateaduskonda, majandusteaduskonda ning osadele sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppekavadele. Ülejäänud teaduskondades võidakse nõuda kitsa matemaatika eksamit. Varasematel aastatel sooritatud matemaatika riigieksam loetakse võrdseks laia matemaatika riigieksami tulemusega. Kui üliõpilaskandidaat kandideerib laia matemaatika tulemusega õppekavale, kus nõutakse kitsa matemaatika tulemust, siis tema tulemused teisendatakse. Kitsa matemaatika riigieksami tulemusega ei ole võimalik kandideerida  õppekavale, kus nõutakse laia matemaatika riigieksami tulemust.

Alates 2014. aastast väljastatakse võõrkeele riigieksami sooritanutele omandatud keeletase (B1 või B2) ning punktiskaalal tulemust väljastada enam ei plaanita. Seetõttu Tartu ülikooli sisseastumisel võõrkeele riigieksami tulemust ei arvestata. Selleks, et ülikooliõpingutega edukalt toime tulla, on vajalik võõrkeeleoskus tasemel B2. Varasematel aastatel sooritatud eesti keele, matemaatika ja mõne õppekava puhul ka võõrkeele riigieksameid arvestatakse samuti sisseastumisel ning riigieksameid uuesti sooritada ei ole tarvis.

Eritingimustel (olümpiaadid, akadeemiline test) vastuvõtt jääb alles. Olümpiaaditulemuste alusel sissesaamist on plaanis laiendada ka 11. klassi õpilastele. Paljud õpilased langetavad 11. klassis sisulise otsuse, kuhu õppima asuda. Selline lähenemine annab õpilasele ülikooli sissesaamise kohta varakult õige teabe. Uudseks tingimuseks on olümpiaadivõitjate jaoks asjaolu, et arstiteaduskond soovib vastu võtta vaid loodusteaduslike olümpiaadide alusel. Täiesti uueks eritingimuseks on saatesari «Rakett 69», mille esikolmik saab samuti kohe Tartu ülikooli sisse.

Martin Hallik

õppeprorektor

Jaga artiklit

Märksõnad

kolumn