Alates oktoobrist ilmub ajakirjas keeleõppeteemaline artiklisari, kus saavad sõna Tartu Ülikooli välistöötajad ja kohalikud keeleasjatundjad.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist ei takista noori miski reisimast, kuni selleks on piisavalt raha. Hiljem tuleb hakata arvestama nii töökoha nõudmiste kui ka perekonnaga.
Osa peresid vahetab elukohta selle järgi, kus on ühe või teise vanema töökoht, teiste perede liikmed aga elavad ja töötavadki eri riikides. Kuidas saavad hakkama Tartu Ülikooli välistöötajate pered?
Kümme aastat tagasi kutsuti kokku rühm keeleteadlasi ning teaduskondade, osakondade ja tugistruktuuride esindajaid, et leppida kokku Tartu Ülikooli keelepõhimõtted. TÜ nõukogu võttis need vastu 30. jaanuaril 2009. aastal.
Keelepõhimõtted olid mõeldud ülikooli arengukava eesmärkide toetamiseks. Muu hulgas sätestati neis, et TÜ tagab kõrghariduse esimesel ja teisel astmel kõigis õppesuundades õppe eestikeelsete õppekavade alusel, ning ning seati eesmärgiks suurendada töötajate keeleteadlikkust.
10. mail peetakse TÜ aulas aktust «Eesti hääled Põhjala keeltes», kus pööratakse tähelepanu Eesti ja Skandinaavia suhetele ning Skandinaavia keelte rollile Eestis.
Üritusel esinevad Skandinaavia keelte õpetajad ja õpilased Eesti kõrg- ja üldhariduskoolidest ning Rootsi, Norra ja Taani Suursaatkonna ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindajad. Pille Põiklik Haridus- ja Teadusministeeriumist teeb ülevaate Põhjala keelte õppimisest Eesti koolides.
Aktus lõppeb noorte tõlkevõistluse osalejate auhindamise ja vastuvõtuga TÜ muuseumis.
Keeleõpe on ülikoolis äärmiselt menukas. Ilmselt teab seda igaüks, kes on soovinud end registreerida mõnele keelekursusele. Tartu ülikoolis on võimalik õppida ka natuke eksootilisemaid keeli. Tegime aasia keeli õpetavate keeleõppejõududega juttu ja arutasime, mis on keeleõppe puhul olulisim.
