FOTO: Andres Tennus

Vaadake üksteisele rohkem silma

Toimetaja

Tartu ülikooli eetikakeskus korraldas detsembrikuus 7. väärtuskasvatuse konverentsi pealkirjaga «Hea kool kui väärtuspõhine kool. Kuidas tagada kiusamisvaba haridustee?» Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop rääkis oma avakõnes paljudest olulistest aspektidest, mis on tähtsad kiusamisvaba haridusteeni jõudmisel.

Ta tõi ühe olulise näitena välja, kuidas tema 12-aastane tütar tuli ühel päeval peotantsutrennist koju ja rääkis, mida treener neil trennis teha oli lasknud. Nimelt olid trennile eelnenud nädalavahetusel toimunud võistlused ning treener ütles lastele, et tulemused oleksid võinud olla paremad ning et tema arvates tuleb neil õppida rohkem koostööd tegema. Terve treening kuluski koostöö õppimisele – noortel tuli tantsida ja teineteisele silma vaadata. Vaadata silma nii, et see aitaks koostööle kaasa, et see aitaks näha paremini oma partnerit.

Kui esimese tantsu poos oli sisse võetud ning noored vaatasidki üksteisele sügavalt silma, kõlas trennis naerupahvak ja kihistamine – üksteisele oli naljakas silma vaadata.

Seejärel palus Sutrop kõigil konverentsisaalis viibijatel vaadata sügavalt silma nii ees, taga kui ka kõrval istuvatele inimestele ning öelda «Tere!». Mis juhtus? Konverentsisaali täitis sõbralik kohmetust täis naer.

Ka täiskasvanutel on tihti raske üksteisele silma vaadata, ilma et see ei tunduks imelik või naljakas. Margit Sutrop ütles, et eestlased ei ole väga head silmavaatajad, kuid silmavaatamine on väga oluline.

Ka peotantsutrennis olnud lapsed said sellest aru ning nii mõnigi tundis, et koostöö partneriga paranes.

Nüüd, kui jõulud on pere seltsis mööda läinud ja uus aastagi vastu võetud, vaadake sellele ajale tagasi ja mõelge, kui palju te üksteisele otsa vaatasite? Jõululauas praadi süües või pokaale kokku lüües – kas me vaatasime ikka oma pereliikmetele sügavalt ja mõttega silma? Kui jah, siis on kõik hästi, kuid tehkem seda rohkem ja veel!

Ehk võiksimegi kõik ühe uue aasta lubadusena lubada, et vaatame üksteisele rohkem silma. Et õpetame seda kindlasti ka oma lastele. Sest silma vaatamine on oluline – see annab meile märku sellest, milline on teine inimene, mida ta tunneb ja võib-olla saame aimu isegi sellest, mida ta mõtleb.

Silmad on hinge peegel ning need näitavad meile väga palju sellist, mida tavaline suhtlus, kiire dialoog, ei näita. Võib-olla oleks meie koolides ka vähem kiusamist, kui lapsed üksteisele rohkem silma vaataksid? Kui nad tunnetaksid, mida tunneb see teine laps, kellele liiga tehakse. Kas see muudab midagi? Mina usun, et muudab, mistõttu kutsun teid kõiki üles üksteisele rohkem silma vaatama. Kindlasti annab sügav silmavaatamine juurde rohkem kui tuhat öeldud sõna ja paneb ka lapsi rohkem nägema ja mõtlema sellele, mida teised tunnevad.

Merilyn Säde

UT toimetaja 2014–2016

Jaga artiklit