Aprillis ja mais kaitsti Tartu Ülikoolis 14 doktoritööd. Noored teadlased uurisid muu hulgas seda, kuidas jumalikustati Mesopotaamia kuningaid, milline võiks olla ülikoolide ja ettevõtete sujuv koostöö ning millised ravimkandjad aitaksid toimeaineid tõhusamini rakkudesse viia. Kõigi kaitstud töödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is, kaitsmisele tulevaid väitekirju saavad huvilised lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Iakov Kadochnikov kaitses religiooniuuringute alal doktoritööd „Deification of kings in Ancient Mesopotamia (from III to II millennium BC)“ („Kuningate jumalikustamine muistses Mesopotaamias“).

Doktoritöös kirjeldatakse Mesopotaamia kuningate jumalikustamist nende eluajal ja selle nähtuse ajaloolist arengut. Analüüsitakse ametlikke narratiive, mis pandi kirja kuninglikesse raidkirjadesse ja poeetilistesse tekstidesse valitsejate endi eluajal ja milles esitati neid jumalike olenditena. Kui kuningas Narām-Sîn sai jumala staatuse autasuna oma tegude eest, siis Šulgi sai selle jumalate loomuliku kingitusena. Need kaks lähenemisviisi ei saa olla üksteist täiendavad, sest teine tühistab esimese. Seetõttu ei arenenud teine esimesest välja loomulikul viisil, vaid oli revolutsiooniline uuendus.Kuningate jumalikustamine nende eluajal hakkas kaduma reaktsioonina muutuvatele oludele.

Juhendajad kaasprof Amar Annus ja prof Vladimir V. Emelianov (Peterburi Riiklik Ülikool), oponent prof Gebhard J. Selz (Viini Ülikool).

Susanna Soosaar kaitses germaani-romaani filoloogia alal doktoritööd „Reading time: experiencing story time in postmodernist fiction“ („Lugedes aega: looaja kogemus postmodernistlikus kirjanduses“).

Teose ajalist struktuuri võib mõista teksti- ja looaja kaudu. Tekst kui füüsiline objekt esitab fikseeritud narratiivi, kus sündmuste ajaline jada püsib muutumatuna. Looaeg viitab sündmuste jadale loomaailma sees, ajale, mida kogevad teose tegelased. Samas kulgeb looaeg dünaamiliselt, kujunedes lugeja ja teksti koosmõjul ning lähtudes lugeja tekstitõlgendusest. Doktoritöös uuriti lähilugemise kaudu mitmetähendusliku tekstiajaga postmodernistlike romaanide ajalisust ning seda, kuidas tekstid mõjutavad lugejaid lineaarse looaja loomisel, millised tekstielemendid soodustavad ning millised segavad ja takistavad looaja kujunemise protsessi.

Juhendaja prof Raili Marling, oponendid Maria Mäkelä (Tampere Ülikool) ja Epp Annus (Tallinna Ülikool ja Ohio Osariigi Ülikool).

Ilmar Tammisto kaitses ajaloo alal doktoritööd „Aadel ja riigivõim Liivimaal 1634–1680“.

Eestlastele on tuttavad nii väljend „vana hea Rootsi aeg“ kui ka kujutluspilt julmast ja ahnest mõisnikust. Rootsi riigi koosseisu kuulunud Liivimaal kasvas kohaliku aadli mõjuvõim märgatavalt ja kujunes välja aadli hallatud institutsioonide võrgustik, mis moodustas mitmes mõttes paralleelse haldusstruktuuri riikliku kõrval. Doktoritöös ilmnes, et peale maksude kogumise ja Liivimaa kaitsmise jagus riigivõimul vähe võimekust tegelda muude teemadega. Rootsi riigivõim lootis Liivimaa aadlile järeleandmisi tehes hankida neilt vastutasuks lisaressursse ning kindlustada lojaalsus Rootsi riigi ees. See vastastikuse kasu ootus ka suuresti realiseerus.

Juhendaja kaasprof Enn Küng, oponent teadur Astrid Wendel-Hansen (Jena Ülikool).

Marili Tomingas kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktoritööd „Pro-forms in spoken Courland Livonian“(„Asevormid suulises Kuramaa liivi keeles“).

Kuramaa liivi keele isikuliste asesõnade ja kohamäärsõnade hulgast leiab nii pikki kui ka lühikesi vorme ning kohamäärsõnade puhul võib ühele tähendusele vastata mitu eritüvelist vormi. Näiteks tähendusele ‘siin’ võivad Kuramaa liivi keeles vasteks olla nii vormid täsā, täs kui ka sī’ḑš, sī’ḑ või sīn. Doktoritöös uuritud materjalis leidus ka seni kirjeldamata vorme, enim just isikuliste ja näitavate asesõnade nimetavas käändes, samuti oli nominatiivis enamik pikki vorme sagedamini rõhutatud ning neid kasutati kontrastiivses, individuaalsust rõhutavas või narratiivses kontekstis. Lisaks põhitähendustele oli asevormidel mitmeid semantilis-pragmaatilisi funktsioone.

Juhendajad prof Karl Pajusalu ja prof Gerson Klumpp, oponent prof Johanna Laakso (Viini Ülikool).

Sotsiaalteaduste valdkond

Sigrid Rajalo kaitses majandusteaduse alal doktoritööd „University-industry collaboration: interaction structure and preconditions“ („Ülikoolide ja ettevõtete koostöö: interaktsiooni struktuur ja eeltingimused“).

Kuidas siirata teaduslik ja tehnoloogiline teadmine tulemuslikult toodeteks ja teenusteks? Doktoritöös avatakse seniste uuringutega võrreldes enam mehhanismi, mis kirjeldab potentsiaalselt eduka koostöö eeldusi, ning pakutakse välja uus, empiiriliselt testitud mudel teadlaste ja ettevõtjate vahelise koostöö uurimiseks. Koostöö sujuvuse huvides on tarvis, et partnerite sisemine motiveeritus ja innovatsiooni absorbeerimise võimekus oleksid võrreldaval tasemel – seda pädevamalt suudetakse ettevõttevälist teadmust kaasata. Kui ettevõtluspartneri absorbeerimisvõimekus on väiksem, peaksid teadlased kaasama enda ressursse aktiivsemalt.

Juhendaja prof Maaja Vadi, oponendid prof Rūta Kazlauskaitė (ISM Juhtimise ja Majanduse Ülikool) ja prof Rainer Kattel (Londoni Ülikooli Kolledž).

Meditsiiniteaduste valdkond

Maria Piirsalu kaitses neuroteaduste alal doktoritööd „Effects of inflammation and diet on the metabolic profile and selected genetic parameters of Bl6 and 129Sv mouse lines“ („Põletiku ja dieedi mõju Bl6 and 129Sv hiireliinide metaboolsele profiilile ja valitud geneetilistele parameetritele“).

Hiired on asendamatud mudelorganismid nii ravimitööstuses kui ka meditsiinilistes alusteadustes. Neid kasutatakse inimeste haiguste modelleerimiseks, aga ka ravimite tõhususe ja ohutuse hindamiseks. Eksperimentide planeerimisel on oluline valida katse eesmärkide jaoks sobilik hiireliin. Doktoritöös võrreldi kaht hiireliini, Bl6 ja 129Sv, pöörates erilist tähelepanu põletikule ja metaboolse sündroomi tekkele. Tulemuste põhjal võib väita, et Bl6 hiired sobivad paremini agressiivsuse ja sõltuvuskäitumise uurimiseks, 129Sv hiired aga raskemate psühhiaatriliste häiretega seotud endofenotüüpide modelleerimiseks.

Juhendajad prof Eero Vasar, kaasprof Kersti Lilleväli ja prof Mihkel Zilmer, oponent kaasprof Agnete Larsen (Aarhusi Ülikool).

Taavi Vanaveski kaitses neuroteaduste alal doktoritööd „Modelling the quantitative nature of neuropsychiatric disorders in animal models: metabolic, behavioral and genetic profiles“ („Neuropsühhiaatriliste häirete kvantitatiivne modelleerimine loommudelites: metaboolsed, käitumuslikud ja geneetilised profiilid“).

Vaimse häire varajane avastamine ja asjakohane ravi võimaldab vältida selle süvenemist ning sellega kaasnevaid kulusid. Selleks on vaja leida ja õppida ära kasutama haiguse kulgu kajastavaid bioloogilisi markereid. Doktoritöös uuriti PPARGC1α vahendatud mitokondriaalse energiametabolismi rolli inhibitoorses neurotransmissioonis ja selgus, et selle üleekspressiooniga mutant võimaldab tujuhäirete mudeldamist. Psühhoosi mudeldamise eelsoodumusega populatsioonis teeb lihtsamaks 129Sv hiireliini geneetiline taust. Neuraalse adhesioonimolekuliperekonna IgLON puudulikkust uurides nähtus, et IgLONite avaldumise muster viitab nende potentsiaalile peegeldada ebakorrapärasusi aju töös.

Juhendajad kaasprof Mari-Anne Philips, prof Eero Vasar ja kaasprof Kersti Lilleväli (Maaelu Teadmuskeskus), oponent em-prof Heikki Rauvala (Helsingi Ülikool).

Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Mohammad Fawaz Yousef Anagreh kaitses informaatika alal doktoritööd „Privacy-preserving parallel computations for graph problems“ („Privaatsust säilitavad paralleelarvutused graafiülesannete jaoks“).

Graafialgoritmid on aluseks paljudele arvutiteaduse rakendusviisidele: navigatsioonisüsteemidele, teatud gruppide tuvastamisele, tarneahelate optimeerimisele, hüperspektraalsete kujutiste töötlusele ja hõredate lineaarvõrrandisüsteemide lahendamisele. Privaatsust säilitavate tehnoloogiate uudsuse ja nende probleemidega kaasnevate suurte arvutuskulude tõttu ei ole paralleelseid privaatsust säilitavaid graafialgoritme veel uuritud. Doktoritöös kirjeldatakse uudseid paralleelprotokolle koos nendega seotud algoritmide, tulemuste, hindamiste ja ulatusliku võrdlusuuringuga. Mõnede doktoritöös pakutud paralleelprotokollide kiirus on eelmiste tööde ja neis esitatud standardsete realisatsioonidega võrreldes tuhandekordne.

Juhendajad prof Eero Vainikko ja külalisprof Peeter Laud (Cybernetica AS), oponendid prof Shin’ichiro Matsuo (Georgetowni Ülikool) ja dr Mustafa A. Mustafa (Manchesteri Ülikool).

Madli Jõks kaitses botaanika ja mükoloogia alal doktoritööd „Biodiversity drivers in oceanic archipelagos and habitat fragments, explored by agent-based simulation models“ („Elurikkust kujundavad tegurid ookeanisaarestikes ja killustunud elupaikades uurituna agendipõhiste mudelitega“).

Inimtegevuse tõttu killustunud elupaigad sarnanevad päris saarestikega nii looduskaitselise tähtsuse kui ka isoleerituse poolest. Doktoritöös leiti, et simulatsioonide kasutamine võimaldab välja selgitada põhjuslikke seoseid elurikkuse kujunemise kohta nii ookeanisaartel kui ka killustunud elupaikades, mis omakorda aitab vältida elurikkuse kadu neis süsteemides. Näiteks Eesti vanametsalaikude simulatsioonid näitasid, et ümbritsevad nooremad metsad ei toeta rohurinde taimede, puudel kasvavate organismide ja mitmete mullaseente sidusust, kusjuures nooremate metsade kasutamist piirab enim sobivate mikroelupaikade puudus.

Juhendaja prof Meelis Pärtel, oponent dr Juliano Sarmento Cabral (Birminghami Ülikool).

Kristina Kiisholts kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktoritööd „Peptide-based drug carriers and preclinical nanomedicine applications for endometriosis treatment“ („Endometrioosi raviks sobilikud peptiidsed ravimikandjad ja prekliinilised nanomeditsiini rakendused“).

Endometrioosi iseloomustavad väljaspool emakat kasvavad endomeetriumi ehk emaka sisemise limaskesta kolded, mis tekitavad patsientidel kroonilist kõhuvalu ja sageli ka viljatust. See haigus esineb kuni 10%-l viljakas eas naistest. Doktoritöö eesmärk oli välja töötada või uuskasutada peptiididel põhinevaid ravimkandjaid, et ravimeid senisest tõhusamalt rakkudesse viia. Endometrioosi puhul osutus kõige edukamaks PL1 kullerpeptiid; nanopartikleid hormonaalse ravimiga kombineerides suurenes ravitoime veelgi. Lisaks selgus PL1-ga kaetud nanopartiklite suur potentsiaal endometrioosi koespetsiifiliste ravimite ja diagnostikameetodite väljatöötamiseks.

Juhendajad em-prof Ülo Langel, kaasprof Kaido Kurrikoff, prof Andres Salumets ja prof Tambet Teesalu, oponent prof Pirjo Laakkonen (Helsingi Ülikool).

Diego Pires Ferraz Trindade kaitses botaanika ja mükoloogia alal doktoritööd „Dark diversity dynamics linked to global change: taxonomic and functional perspective“ („Tumeda elurikkuse dünaamika globaalmuutustes: taksonoomiline ja funktsionaalne perspektiiv“).

Kuigi on teada, et üleilmsed muutused mõjutavad eluskooslusi nii ruumis kui ka ajas, ei ole varem otseselt käsitletud, kuidas tumeda elurikkuse (elupaigast puuduvate, kuid sinna sobivate liikide kogumi) kontseptsioon aitab uurida bioloogilise mitmekesisuse muutusi antropotseenis ja tõhustada looduskaitset. Doktoritöös leiti, et tumedat elurikkust ja liikide omadusi saab kasutada keskkonnatundlike organismide, nt samblike kaitse tõhustamisel, selgitades, millised liigid ja tunnused on väljasuremisohus ja milliseid saaks kasutada taastamisel. Tumeda elurikkuse kontseptsioon on seega paljutõotav viis elurikkuse uurimiseks muutuvas maailmas.

Juhendajad prof Meelis Pärtel ja kaasprof Carlos Pérez Carmona, oponent dr Petr Keil (Tšehhi Põllumajandusülikool Prahas).

Azadeh Rezapour kaitses maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse alal doktoritööd „The impact of climate change on fine root trait responses of deciduous and coniferous trees“ („Kliimamuutuste mõju leht- ja okaspuude peenjuurte omadustele“).

Puude peenjuured, mis jagatakse imi- ja transpordijuurteks, aitavad puul paremini mullaressursse omandada. Doktoritöös analüüsiti leht- ja okaspuude peenjuurte kohanemist muutuvate kliima- ja mullaoludega. Muu hulgas leiti, et suurem õhuniiskus maa all vähendas süsinikuvooge märkimisväärselt, kusjuures kasel juure eripind suurenes, männil vähenes. Kuivendatud turbametsades kohanesid imijuured mulla seisundiga kasel ja kuusel sarnaselt, kraavist kaugemal suurenes keskmine juure eripind, aga vähenes koe tihedus. Mulla soojenemine suurendas peenjuurte produktsiooni liigiti erinevalt, üldiselt kasvatavad puud soojemates oludes peenjuurte massi rohkem.

Juhendaja prof Tõnu Oja, oponent vanemteadur Karin Pritsch (Helmholz München).

Ivo Sibul kaitses geoloogia alal doktoritööd „Ground-penetrating radar in Estonia: from fieldwork to open data reuse“(„Georadar Eestis: välitöödest avaandmete taaskasutuseni“).

Georadar võimaldab pinnast uurida maapinda suunatud ja tagasi peegeldunud signaalide abil. Koos paljanditest ja puursüdamikest saadud otseste vaatlusandmetega aitavad radaripildid täiendada meie ettekujutust maapõuest. Doktoritöös antakse ülevaade Eesti radariuuringutest ja tehakse ettepanekuid seadme laialdasemaks kasutamiseks. Georadar aitab piiritleda turba, liiva, kruusa, moreeni ja lubjakivi levikut ning kirjeldada mitmesuguseid rikkestruktuure. Samuti on võimalik täpsustada maavarade levikut, mahtu ja kvaliteeti. Keerulisema maapõueehituse korral saab georadariga optimeerida puurimiskulu ja suurendada kaevandamistulu.

Juhendaja kaasprof Jüri Plado, oponent vanemteadur Jānis Karušs (Läti Ülikool).

Mirjam Uusõue kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktoritööd „Suspended particles dynamics and characteristics in optically complex waterbodies“ („Heljumi dünaamika ja omadused optiliselt keerulistes veekogudes“).

Veekogude seisundi hindamiseks vajalikud kontaktmõõtmised on aeganõudvad ja kallid ning nendega on keeruline jälgida suurtel aladel kiireid muutusi. Viimastel aastakümnetel kasutusele võetud kaugseiremeetodid võimaldavad neid puudujääke korvata. Et mõista, mida kaugseireinstrument mõõdab, on vaja teada parameetreid, mis kaugseiresignaali mõjutavad. Doktoritöös uuriti Lõuna-Hispaania ja Eesti põhjasetteid ja heljumit ning leiti, et vees heljuvate suurte ja väikeste osakeste tagasihajumise-hajumise suhe, mida kasutatakse biooptilistes kaugseire algoritmides konstandina, on tegelikult väga muutlik – seda võivad mõjutada näiteks vetikaõitseng või torm. Heljumi omadused mõjutavad vee optilisi omadusi ja seega ka kaugseiresignaali, mis ei pruugi anda täpseid tulemusi.

Juhendajad kaasprof Martin Ligi, prof Tiit Kutser ja lektor François Bourrin (Perpignani Ülikool), oponent teadur Therese Harvey (Norra Veeuuringute Instituut).