Eesti üliõpilased Ukrainat toetamas

Pärast loengut

Laialt levinud arvamuse kohaselt tekib kriisisituatsioonis rahvamassides paanika ja kaos ning niigi õhuke kultuurikiht kaob esimese hetkega. Statistika seda seisukohta ei toeta ja ka Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu on näidanud vastupidist.

Üliõpilasesinduse vabatahtlikud. FOTO: Hanna Britt Soots

Sõja esimestel päevadel asusid paljud nuputama, mida saaksime oma piiratud ressurssidega peale hakata, et abi pakkuda, sest käed rüpes istumine oli täiesti talumatu. Üsna pea selgus, et Tartus humanitaarabi pakkuvate peamiste organisatsioonide taristu pole piisavalt suur.

Otsustasime üliõpilasesinduses kohe reedel, päev pärast sõja algust, et meie kesklinnas asuv kontor on täpselt õige koht humanitaarabi kogumispunkti jaoks. Operatiivselt sai tehtud üleskutse nii sotsiaalmeediasse kui ka kõigile tudengiorganisatsioonidele ning koos Raadil abi kogumist alustanud perega välja mõeldud algeline logistikaplaan.

Kiire korraldus

Laupäeva hommikut alustasime pisut naiivselt viie ehituskastiga ja kangapoest kiiresti hangitud kangastest Ukraina lipu õmblemisega. Keskpäeval toimus Raekoja platsil esimene ukraina tudengite korraldatud sõjavastane meeleavaldus ja sealt läks lumepall veerema.

Oma kogumispunkti asus üles seadma ka Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), kelle vilistlased andsid oma lao Punasele Ristile vahelaoks ja korraldasid lõpuks ka ise Ukrainasse minemise logistikat. Tänu neile saime üliõpilasesinduses üha suureneva hulga asjade loovutamiseks üles ehitada toimiva logistikasüsteemi. Laupäeva õhtuks oli abis juba kümmekond üliõpilasesindajat, kõik toodud asjad olid temaatiliselt sorteeritud ning kastid varustatud inglis- ja venekeelsete kirjadega. Esimeste päevade šoki vastu aitas kiire füüsiline tegevus hästi.

Järgmistel päevadel laienes humanitaarabi kogumine ka mitmesse õppehoonesse – nii keemiaüliõpilaste esindajad, arstiüliõpilaste selts kui ka Delta keskuse tudengid seadsid üles oma väiksemad punktid. Kogumine laienes ka EÜS-is ning korp! Ugalas, kusjuures viimasest sai peagi Eesti Toidupanga ametlik partner toiduabi kogumiseks.

Appi tulid ka ukraina tudengid – nii korjandusega kui ka sorteerima ja kastidele kirjutatavat ukraina keelde tõlkima. Saatsime hulga kaste ukraina üliõpilaste korraldatud sõidukitega otse piirile.

Umbes nädalaga jõudsid end Tartus sisse seada püsivamad humanitaarabi koguvad ja koordineerivad organisatsioonid ning vajadus omaalgatuslike ettevõtmiste järele vähenes. Oma operatsiooni lõpetuseks kogusime ülikooli pealt kokku hulga kasutatud arvuteid, et need Ukraina poole teele läkitada.

Pikaajaline mõju

Organisatsioonide tasandil on tegevus võtnud nüüdseks pärast esmase šokiseisundi leevenemist veidi teise suuna. 12. märtsil toimus mitme Tartu koori ettevõtmisel Raekoja platsil suur ühislaulmine Ukraina toetuseks. Peetud on Ukraina-teemalisi kõnekoosolekuid ja Ukrainas toimuvat on püüdnud mõtestada näiteks Rahvusvaheliste Suhete Ring oma raadiosaates „Ringjoon“.

Samas ei tohi unustada, et tegu pole sprindi, vaid maratoniga. Sõda mõjutab meid kaua isegi siis, kui sõjategevus ise peaks mingisuguse ime läbi peagi lõppema. Kindlasti muutuvad tudengiorganisatsioonide võimalused, nagu ka vajaminev abi. Loodan, et kõik organisatsioonid saavad ka edaspidi abistada nii Ukrainat kui ka siinseid praeguseid ja tulevasi üliõpilasi, keda sõda ja sellega seonduv raskelt puudutab.


Kiirabiautod Ukrainasse

Korp! Sakala liikmed aitasid vabatahtlikena viia MTÜ Slava Ukraini ja Eesti Rotary klubide ostetud kiirabiautod Taanist Poola-Ukraina piirile. Üleskutsele kõige kiiremini reageerinud üheksa korporandi seas võttis missioonist osa ka Mattias Jõesaar.

Teadsime, et lisaks kiirabiautodele vajavad ukrainlased kõiksuguseid muid tarvikuid. Umbes Wrocławi kandis tegime oma sõpradele-tuttavatele üleskutse, et nad annetaksid raha, mille eest saaksime osta ukrainlaste koostatud nimekirja alusel kõige rohkem vaja minevaid meditsiinivahendeid ja muud kraami, mida kohe Ukrainasse toimetada. Annetusi tegid nii korp! Sakala liikmed kui ka missioonil osalenud vabatahtlike sõbrad-tuttavad. Pooleteise-kahe tunniga kogusime peaaegu 10 000 eurot. Ostsime tühjaks mitu apteeki ja ühe suure kaubanduskeskuse riiulid. Et raha jäi ülegi, annetasime selle Ukraina armeele.

Piirile lähenedes toimus liikluses suur muutus. Ukraina poole liikuvate tavaautode hulk jäi üha väiksemaks, aga nende asemel nägime pikka militaarkonvoid, mis vedas ilmselt varustust. Vastu kihutasid kümned, kui mitte sajad kiirabiautod, vilkurid sees ja gaas põhjas.

Hommikul lugesime, et Vene raketilöök oli tabanud varustuspunkti, kuhu lääneriigid viivad oma saadetisi ja mis jäi 25 km kaugusele piiripunktist, kuhu me autod ja kraami viisime. Olime ise piiripunktist kõigest mõni tund varem lahkunud, muidu oleksime seda pauku arvatavasti kuulnud.


Tartu ukrainlased

Kui Venemaa alustas ulatuslikku sissetungi Ukrainasse, moodustasid ülikoolis õppivad ja töötavad ukrainlased, nende seas ka intellektuaalomandi analüütik Alina Paas, Tartu Ukraina koordinatsiooninõukogu. Selle liikmed on korraldanud nii abi saatmist Ukrainasse kui ka aidanud koostöös kohalike partneritega sõja eest Tartusse põgenenud inimesi.

Tartu Linnavalitsus ja kultuuriasutused pakuvad sõja eest põgenenud inimestele iganädalast kultuuriprogrammi. Ülikooli ukrainlastest töötajad ja tudengid osalevad selles programmis vabatahtlike giididena, kes juhatavad emasid ja lapsi majutuskeskustest mänguasjamuuseumisse, Ahhaasse, raamatukogudesse ja mujale. Meisterdades ja mängides tutvutakse Tartu inimeste ja paikadega.

Seniste kordaminekute tulemusel on Tartu ukrainlased eesotsas Olena Solohubi ja Anna Sumõkiga asunud looma ka püsivamat organisatsiooni: Ukraina Maja. Uue organisatsiooni siht on tuua kokku ja toetada kõiki siinseid ukrainlasi, hoida keerulisel ajal keelt ja kultuuri ning luua ka uusi Eesti-Ukraina kultuurisildu.

Osalen neis tegemistes ühe korraldajana. Lisaks olen osalenud meeleavaldustel ning võtnud avalikkuses sõna, et tänada Ukraina aitajaid ja kirjeldada, mida saab igaüks järgmiseks teha. Iga päev on palju vaja ka tõlkeabi: tõlkida tuleb eesti ja inglise keelest ukraina ja vene keelde ning vastupidi.

Kuna kohtun ja vestlen paljude Tartusse sõja eest pakku jõudnud inimestega, siis vahendan nende muresid ja rõõme üldistatult ka Tartu linna juhtidele ja spetsialistidele. Usun, et selline otse inimestelt saadud info aitab meil neid abistada veel tõhusamalt ja täpsemalt.

Tahan öelda, et Tartu linn, Tartu Ülikool ja tartlased väärivad oma Ukrainat toetava osavõtlikkuse ja väärtuspõhise tegevuse eest suurt tunnustust. Usun, et inimesed, kes tunnevad Eesti ajalugu, mõistavad väga hästi, mida tähendab Ukraina jätkuv suur võitlus oma iseseisvuse eest. Eesti toetus Ukrainale on hindamatu. Aitäh!

Katariina Sofia Päts

TÜ üliõpilaskonna esimees

Jaga artiklit