Järgmisest õppeaastast alates saab TÜ Narva kolledžis õppida vene keele õpetamist võõrkeelena. Uue magistriõppekava eestvedaja sõnutsi on piirilinnas õppimisel mitu head külge – euroopalikku haridust saab omandada turvalises väikelinnas, kus vene keel ja kultuur on hästi tajutavad.

Narva on suuresti venekeelne linn Eesti ja Euroopa Liidu idapiiril. TÜ kolledži raamatukogu rõdult paistavad kaks kindlust, mis asuvad eri riikides: Eesti poolel kõrgub taanlaste ehitatud Hermanni linnuse sihvakas torn, Vene poolel püüab pilku Ivan Julma ajal püstitatud Jaanilinna kindluse masajas müür. Juba ainuüksi see vaatepilt ilmestab, et vene kultuuri lähedalolu võib Narvas hõlpsasti tajuda.

Vene keele võõrkeelena õpetamise programmi juhi Olga Burdakova sõnutsi räägib 95% narvalastest kodus vene keeles.* „Välistudengitele avaneb siin suurepärane võimalus saada keelepraktikat, sest vene keeles võib rääkida mujalgi kui pelgalt auditooriumis: vene keeles saab suhelda linnaruumis ja Narvas õppimise ajal tekib hulgaliselt venekeelseid kontakte,“ ütles Burdakova. „Välisüliõpilase jaoks on see väga tähtis.“

Idee õpetada vene keelt magistriastmel kasvas välja piirilinnas välisüliõpilastele korraldatud vene keele kursustest, mille vastu on tuntud suurt huvi. „Oleme aastate jooksul saanud väga hea kogemuse, kuidas välismaalastele vene keelt õpetada,“ ütles Burdakova. Kuna huvi keelekursuste vastu on pidevalt kasvanud, mõisteti tema sõnul, et potentsiaali võiks olla ka eraldi magistriõppel.

Võluv väikelinn

Miks peaksid üliõpilased tulema õpinguteks Narva, kui vene kultuuri keskus Peterburi jääb vaid veidi üle kahe tunni tee kaugusele?„Peterburis on head kõrgkoolid ning Peterburi Ülikoolis õpetatakse vene keelt kui võõrkeelt ja vene keele õpetamise metoodikat väga hästi, aga Narva asub Euroopa Liidus,“ vastas Burdakova. „Meie tudengid saavad euroopaliku hariduse ja Euroopa Liidus välja antud, Tartu Ülikooli diplomi. Lisaks on Narva mugav väikelinn – provintsilinn küll, aga selle sõna heas tähenduses,“ tõi ta esile peamised eelised.

Viimase kümmekonna aasta jooksul on Narva kolledžis õppinud palju välistudengeid. Praegugi tudeerib Narvas ameeriklasi, prantslasi, britte, aga üliõpilasi on ka Taiwanist. Burdakova sõnul meeldib välisüliõpilastele just piirilinna kompaktsus. „See on ka mõistetav, sest väikelinnas on kerge kohaneda, kõik on käe-jala juures. Narvas ei teki suurlinnas elamise hirme ja frustratsiooni,“ lisas ta. Peale selle peavad välisüliõpilased Narvat turvaliseks linnaks, kus on hea võõrast keelt õppida.

Uus õppekava on mõeldud inimestele, kellel on vähemalt bakalaureusekraad. Varasemal erialal pole tähtsust, küll aga nõutakse vene keele oskust B2-tasemel. See tähendab, et õppima asuja peaks juba oskama vene keeles ladusalt ka keerulisematel teemadel vestelda ning saama hakkama näiteks esseede või referaatide kirjutamisega.

„Me ootame Ameerikast ja Euroopast pärit välistudengeid, kes on õppinud vene keelt võõrkeelena, tunnevad huvi vene keele ja kultuuri vastu, soovivad oma keeleoskust täiendada ja ideaalis tahavad hakata õpetama vene keelt kui võõrkeelt,“ selgitas Burdakova. Ta lisas, et õppekava sobib ka Venemaa või endise Nõukogude Liidu riikide elanikele. „Loomulikult ootame siia õppima ka bakalaureusekraadiga ja vene keelt oskavaid Eesti elanikke,“ lisas Burdakova.

Keel kui suhtlusvahend

Vene keele võõrkeelena õpetamise magistriõppekavas on lisaks keeleõppele pedagoogiline osa. Burdakova kirjeldas, et õppekavas on loengud, milles käsitletakse uuenduslikke vene keele kui võõrkeele õpetamise metoodikaid. Võõrkeele õpetamine on aga viimase veerandsajandi jooksul palju muutunud – praegu vaadeldakse keelt varasemast enam suhtlusvahendina. „Sellest tuleneb ka keeleõppemeetodite valik. Meie programmis on ka kursus „Õppeprotsessi juhtimine mitmekeelses kultuurilises rühmas“. Selle eesmärk on valmistada tulevasi keeleõpetajaid ette tööks õpperühmadega, kuhu kuulub erineva kultuuritausta, keeletaseme ja vanusega inimesi. Samuti on õppekavas lingvistilis-didaktilise testimise kursus. Me õpetame testide koostamist ja seda, kuidas hinnata nende abil vene keele kui võõrkeele oskust. Need testid hõlmavad nii kõneoskust kui ka sõnavara ja grammatikat,“ selgitas Burdakova. Lisaks käsitletakse vene kirjanduse ja isegi filmikunsti kasutamist keeleõppes. „Seega on õppekavas palju seda, mida tavaliselt magistriõppes ei õpetata,“ märkis Burdakova.

Tuleb aga tähele panna, et kuigi õppekava annab oskuse keelt õpetada, ei anna see õpetajakutset. „Paraku on see nii, sest õpetajakutse kohta kehtivad igas riigis erinevad nõuded,“ ütles Burdakova. Ta sõnas aga, et kõik soovijad saavad õpingute jooksul lisatasu eest intensiivselt eesti keelt õppida ning kui oskused lubavad, on neil võimalik osaleda õpetajakoolituse alusmooduli ainetes, et omandada õpetajakutse, mis lubaks neil töötada Eesti koolides.

* Narva linna kodulehe andmetel räägib piirilinnas vene keelt emakeelena ligi 89% elanikest. Andmed on seisuga 22.01.2020.