FOTO: Andres Tennus

Austagem üksteist!

Toimetaja

Eelmisel kuul sattusin mitmete erinevate ebameeldivate olukordade tunnistajaks, kus solvumisest sai läbiv joon ning kus negatiivse hoiakuga löödi kogu suhtlemisele ebameeldiv tempel.

Olukord, kus kaks osapoolt on erinevatel seisukohtadel, ei parane, kui üks solvub teise peale ja lõpetab temaga suhtlemise. Või kui oma tahet soovitakse saada negatiivse ja isegi ebaviisaka suhtumisega.

Siinkohal tulevad mängu väärtused, millest on käesolevas ajakirjas ka juttu. Kui ülikooliperel on (või võiks olla) ühised väärtused ja arusaam sellest, kuidas õpetatakse, õpitakse ja teadust tehakse, siis võiksime omavahel kokku leppida ka selle, kuidas üksteisega suheldakse ja üksteisesse suhtutakse. Sellest oleneb palju, sest koostööd on raske teha, kui ollakse solvunud või lihtsalt vihane.

Ülikoolis võiksid kõik suhtuda üksteisesse ja üksteise töösse austusega, viisakusega. Oleme kõik siin selleks, et täita oma osa, kõigil on oluline roll selles suures perekonnas. Kõik need inimesed on siia põhjusega valitud. Ja nagu öeldakse perekonna kohta, et liikmeid ei saa valida, siis mingil määral kehtib see ka ülikoolipere kohta. Igavese optimistina usun, et isegi kõige keerulisemates olukordades on võimalik leida killuke positiivsust või headust. Kui kohe ei leia, võiks hoo maha võtta, emotsioonide rongilt maha astuda ja alles seejärel uuesti olukorda analüüsida.

Selleks, et kõigil oleks hea tööd teha, peaksime alla suruma isikliku halvakspanu või tahte kirjutada mõni ebameeldiv e-kiri, sest lõppude lõpuks ei ole kellelgi sellest kuigi palju kasu. Pealegi ütleb netikett, et emotsionaalsete teemade puhul tasuks oodata 24 tundi, enne kui alustate vastuse kirjutamisega. Võib-olla kirjutate esimeses hoos midagi, mida hiljem kahetsete? Pealegi olen kindel, et palju mõjusamad on siirad ja head sõnad, viisakad e-kirjad ja üleüldine soe suhtumine üksteisesse.

Positiivsusel ja headusel kipub olema rohkem jõudu, mis kahjuks aga tihti vihahoos või solvudes ära unustatakse.

Kui eelmise kuu lõpus korraldati sallivusüritus ülikooli rahvusvahelistumise toetuseks, siis mina kutsun teid kõiki üles olema sallivad kõigi suhtes. Et unustaksime solvumise ja muud negatiivsed tunded, et arvestaksime teineteisega rohkem ja väärustaksime üksteist. Et igaüks meist tuleks ja läheks tööle hea meelega. Seetõttu soovin meile kõigile rohkem sallivust ja väärtustamist!

Merilyn Säde

UT toimetaja 2014–2016

Jaga artiklit