Lastega seotud probleemide kajastamine meedias on tundlik teema, sest see võib minna vastuollu nende õiguste ja huvidega. Kuigi lapse eest peaks seisma tema vanem, siis lasub vastutus ka ajakirjanikul.
Eelmise aasta lõpus möödus 25 aastat Eesti ühinemisest ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mis ühe punktina sätestab, et täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate teemade üle, peavad oma tegevuses lähtuma laste huvidest.
Eesti NSV ajakirjandus kui Nõukogude propagandaaparaadi üks osa oli keerulisem totaalsest ajupesumasinast, millele sageli viitavad läänes tehtud üldistused, leiab hiljuti meedia ja kommunikatsiooni alal doktoritööd kaitsnud ajaloolane Marek Miil.
Vaatlesite oma töö ühe osana kommunistliku partei katseid tõkestada Soome TV levikut Eestisse, aga ka parteiorganisatsiooni mõju ETV tegevusele. Ent alustuseks, milles seisnes nõukogude propagandaaparaadi jaoks Eesti eripära?
