Oktoober 2015, nr 9
FOTO: «Võta kraanist!»
Sügisest on kõigis Tartu ülikooli õppehoonetes kõrged kraanid, kust soovijad oma pudelitesse kraanivett võtta saavad.

Maikuus energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt võitnud projekti «Võta kraanist!» tegijad avavad novembris kõigis ülikooli õppehoonetes kõrged uued kraanid, kust saab pudeliga vett võtta.

Uued joogiveekraanid Tartu ülikooli hoonetes

September 2015, nr 8
FOTO: erakogu
Lõhetähnik.
Märksõnad: 

Kalakasvanduste toel aegamisi taastuvad Eesti lõhepopulatsioonid rändavad lisaks kevadele merre ka sügiseti, avastas kalateadlane Martin Kesler koos kolleegidega.

19. sajandi keskel kudes lõhe 60 Läänemerre suubuvas jões, sealhulgas 12 Eesti jões. 1990. aastate lõpul olid aga asurkonnad säilinud vaid neljas siinses jões.

Kalade rände raskendatus, jõgede kasin veekvaliteet ja ülepüük on praeguseks hävitanud 70% lõhe kunagistest looduslikest populatsioonidest Läänemere aladel.

Lõhekaamera

Mai 2015, nr 5
FOTO: Caroline CCB
Kui Arktikas peaks juhtuma looduskatastroof või puhkema sõda, kannataks selle tagajärgede all kogu sealne õrn elusloodus.
Märksõnad: 

Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete ringi liige ja varem rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses Arktika-teemasid uurinud Oliver Mõru hinnangul eksisteerib nii võimaluste kui ka ohtude Arktika.

Võimalused on seotud suure maavarade potentsiaali ja senisest kiirema kaubavahetuse tekkimisega, ohud aga riikide suutmatusega piirkonda omavahel jagada ja keskkonnasõbralikult majandada.

Jaanuar 2015, nr 1
FOTO: OÜ Sense
Põlvas asuv liginullenergiamaja.

On hinnatud, et Põhjamaades on puudu 35 000 energiatõhusa ehituse asjatundjat, räägib TÜ vastava tuumiklabori juhataja Tõnu Mauring. Äsja lõppes labori osalusel kaks aastat väldanud suurprojekt.

Energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja Tõnu Mauring näitab slaide 2013. aasta algul Põlvas valminud liginullenergiamajast.

«Avastasime hämminguga, et polegi inimesi, kes aitaksid. Neid hooneid on lihtsalt väga vähe, ehitajatel ja projekteerijatel on vähe kogemusi.»

Oktoober 2014, nr 9
FOTO: Wikimedia Commons
Tšernobõli tuumajaama sarkofaagi ehitus 2013. aastal.

Eesti Tšernobõli veteranide vähihaigestumus ja üldsuremus ei erine oluliselt riigi meesrahvastiku näitajatest. Küll on neil keskmisest suurem enesetapurisk.

Tervise arengu instituudi epidemioloog Kaja Rahu on Tšernobõli veterane uurinud üle 20 aasta. Alustuseks ütleb ta kindlalt, et pooldab tuumajaama ehitamist ka Eestisse.

«See tundub õige valik,» mõtiskleb ta. «Õnnetusi tuleb muidugi karta ja ennetada. Aga radiatsioonihirmud on see uurimistöö minul maha võtnud.»

Riskid on «peas kinni»

Telli voog RSS - keskkond
Telli voog RSS - keskkond