Ülikooli akadeemiline sekretär Andres Soosaar ja õigusnõunik Aliis Liin kirjutavad sellest, kuidas Tartu Ülikool võttis lõpuks kasutusele e-hääletamise.

Meile meeldib mõelda ja rääkida Eestist kui e-riigist, mille üks osa on võimalus osaleda valimistel ilma muid tegemisi katkestamata. Üldvalimistel on saanud oma häält interneti teel anda juba alates 2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistest. Viimatistel valimistel anti elektrooniliselt juba iga kolmas hääl.

Ka Tartu Ülikooli juhtimissüsteemis on demokraatlikel valimistel tähtis osa. Ülikoolipere valib rektori ja dekaanid ning oma esindajad senatisse, valdkonna nõukokku, instituudi ja kolledži nõukokku ning üliõpilaskonna volikokku. Lisaks tuleb eri otsustuskogude liikmetel otsustada akadeemiliste töötajate ametikohtade täitmise üle ja anda hääl muude isikuvalimiste korral.

Kuni möödunud aastani sai ülikooli valimistel osaleda üksnes pabersedelit täites ja seda valimisurni lastes. Arusaadavalt tekitas see küsimusi ja kutsus kohati esile ka pahameelt. Kui kogu Eestis saab e-valida juba üle kümne aasta, siis miks Tartu Ülikoolis ikka veel mitte?

Usaldusväärsus ja anonüümsus

Ülikool ei saanud e-valimisi varem korraldada tehnilistel põhjustel. Nimelt ei olnud võimalik leida enam-vähemgi mõistliku hinnaga infosüsteemi, mille puhul saab olla täiesti kindel, et tagatud on nii hääletustulemuse usaldusväärsus kui ka hääletaja anonüümsus. 

Tingimus oli, et ka näiteks süsteemi administraator ei saaks mitte mingil juhul viia süsteemis antud häält kokku hääletaja isikuga. Eestis oli selline süsteem küll olemas, aga seda arendati ainult üleriigiliste valimiste tarvis. Teistele huvilistele seda kasutamiseks ei pakutud.

2016. aastal alustas Tartu Ülikool koostööd ettevõttega Smartmatic-Cybernetica Centre for Excellence for Internet Voting (CEIV), mille enamik arendajaid eesotsas tootejuht Sven Heibergiga on kasvanud välja meie enda arvutiteaduse instituudist.

Smartmatic-Cybernetica CEIV-i välja töötatud internetipõhises hääletussüsteemis Tivi on valija hääle salajasus tagatud hajutatud võtmehaldusega. Tehniliselt on lahendus sarnane sellega, mida kasutatakse internetihääletamisel üleriigilistel valimistel.

Krüpteeritud hääle avamiseks vajalik võti on jagatud osaliste vahel selliselt, et ükski neist ei näe, kelle poolt on valija oma hääle andnud. Võti genereeritakse enne hääletuse algust valimiskomisjoni liikmete nutitelefonides asuva rakendusega ja hiljem avatakse hääled võtmega samade nutitelefonide abil.

Avamise järel muutuvad krüpteeritud hääled loetavaks. Valimistel hääled segatakse, kasutades krüptograafilist meetodit. See tagabki, et kellelgi ei ole võimalik seostada häält selle andjaga. Pärast segamist hääled avatakse, millega antakse igale avatud häälele tõend avamise korrektsuse kohta.

Suurem valimisaktiivsus

Möödunud kevadel korraldasime CEIV-i abiga e-hääletuse esmalt töötajate esindajate valimiseks arvutiteaduse instituudi nõukokku ja seejärel üleülikooliliselt senati liikmete valimiseks. Senati valimistel osales ligikaudu 70% valimisnimekirja kantud isikutest. Kolm aastat varem, kui korraldasime valimised pabersedelite ja valimisurnidega, oli valimisaktiivsus alla 40%.

Juba alguses leppisime kokku, et e-hääletussüsteemi kasutuselevõtu järel minnakse kohe tervenisti uuele süsteemile üle, st võimalust hääletada ka pabersedeliga alles ei jäeta. Kui oleksime samal ajal kasutanud mõlemat võimalust, oleks see tähendanud topelttööd ja nõnda väikese valijaskonna puhul ka valimiste ülimalt ebatõhusat korraldust.

Et hääletada sai ainult internetis, oli uudses olukorras võimalike murede lahendamiseks avatud ka kaks avalikku hääletuspunkti: üks ülikooli peahoones ja teine Maarjamõisa linnakus. Peale selle olid valijaid valmis nõustama IT-osakonna töötajad. Avalikke hääletuspunkte ei kasutatud aga kordagi ja IT-osakonnast küsiti nõu üksnes ühel korral. Samuti ei esitatud valimiste korralduse kohta ühtegi protesti. Seega võtsid valijad uue süsteemi hästi vastu.

Ülikooli esimestest e-valimistest saime igati meeldiva kogemuse ja nii oli loomulik jätkata sellega tänavu kevadel valdkondade nõukogude valimistel. Ettevalmistusi tehes selgus, et ka hulk instituute on e-valimistest huvitatud. Maikuus valitigi uut e-süsteemi kasutades esindajad kliinilise meditsiini instituudi, füüsika instituudi, Eesti mereinstituudi, tehnoloogiainstituudi ja Tartu observatooriumi nõukogusse. Nendel valimistel kõikus osalemisaktiivsus umbes 40 ja 90% vahel.

Valdkondade nõukogude valimisteks moodustati nelja valdkonna peale ühine valimiskomisjon. Kõigi nelja valdkonna nõukogu valimised toimusid samal ajal, 28.–30. maini. Valimisaktiivsus oli valdkonniti üpris sarnane, jäädes 64 ja 67% vahele.

Tulevikuplaanid

Smartmatic-Cybernetica CEIV on arendanud kahe aasta jooksul ülikooli valimistel saadud kogemuse alusel e-valimiste süsteemi edasi. Ülikool on sõlminud ettevõttega lepingu, et jätkata ülikoolis toimuvate valimiste tarvis koostööd. Ülikooli kodulehel on e-valimiste korraldamiseks eraldi alamleht valimised.ut.ee.

Tehniliselt on võimalik e-hääletada kõigi valimiste korral alates rektori ja esindajate valimisest mitmesugustesse otsustuskogudesse kuni nendes samades otsustuskogudes otsuste tegemiseni. Teisalt tuleb arvestada, et iga otsustuskogu tegevuses on oma iseärasused, ja seetõttu ei tohiks minna ainult e-hääletusele üle kergekäeliselt.

Küllap soodustaks e-hääletamise võimalus ka e-koosolekute senisest märksa ulatuslikumat levikut, millega saaks tunduvalt muuta ülikooli otsustamistavasid. Vaevalt et ülikool on praegu valmis selleks, et instituutide ja kolledžite nõukogud, valdkondade nõukogud, senat ja ülikooli nõukogu töötaksid üksnes e-koosolekute vormis või et ka rektor valitaks e-hääletamise teel. Kindlasti on enne selliste muudatuste tegemist vaja ülikoolis põhjalikult arutada, mis on nende otsuste võimalik mõju.