Aprilli alguses korraldas TÜ Euroopa kolledž koos University College Londoni slaavi ja Ida-Euroopa õpingute instituudi projektiga «Platform Ukraine» kahepäevase konverentsi Ukraina kriisi ja Euroopa Liidu – Venemaa suhete teemal.

Seminari «Ukraina kriisi kriitilised väljavaated ja dimensioonid: millised on süsteemsed väljakutsed EL-Vene dialoogis?» eesmärk oli valgustada Ukraina kriisi hiljutise arengu tagamaad Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kontekstis.

Konverents tõi kokku enam kui 30 arvamusliidrit kümnest riigist ja 21 eri ülikoolist. Külaliste hulgas oli Ukraina, Venemaa, Suurbritannia ja USA asjatundjaid. Tegu oli seni suurima Ukraina kriisi teemal toimunud akadeemilise konverentsiga Balti riikides ning seetõttu oli suur ka meedia huvi.

Seminari põhiväärtus ja ilmselt edu võti oli osalejate erialane mitmekesisus. Ettekannete hulgas oli palju eri vaatenurki. Kõnelejad ei piirdunud vaid poliitikast ja rahvusvahelistest suhetest rääkimisega, kõne alla tulid ka sport, religioon, sugudevaheline võrdsus, meediaõpingud ja antropoloogia. Asjatundjad arutasid nii Euroopa kui ka mitte-Euroopa perspektiive ning käisid välja eri stsenaariume ja võimalikke arenguid, mis on eelmise aasta arengu valguses tõenäolised.

Neljast teemaplokist koosneva konverentsi peasündmus oli maailma tipptasemel asjatundjate ümarlaud «Oleviku mõtestamine tuleviku mõistmiseks». Ümarlaud tõi kokku viis tähtsaimat kõnelejat: Sergey Glebov Odessa riiklikust ülikoolist, Anna-Cara Keim ja Joanna Szostek University College Londonist ning Andrey Makarychev ja Viacheslav Morozov Tartu ülikoolist. Ümarlaua kõnejuht oli Stefano Braghiroli Tartu ülikoolist. Samuti korraldati üliõpilastele vestlusring.

Arutleti selle üle, kuidas on muutnud mandri kaitse- ja turvalisuse alast korraldust Maidani protestidele järgnenud traagilised sündmused Ukrainas, Janukovitši režiimi kokkukukkumine, üha süvenev idakriis ja Vene okupatsioon Krimmis.

Praegune areng avaldab ilmselt suurt mõju Euroopa Liidu suhetele Venemaa ja postsovetlike riikidega. Seekord on õnneks Washingtoni ja Euroopa kantslerid olnud varasemast palju tihedamalt seotud ja muutustele kiiremini reageerinud.

Seminaril arutleti ka Ukraina soovi üle liituda Euroopa Liiduga, kuid selle eel tuleb lahendada mitmed probleemid. Üks neist on riigis lokkav korruptsioon, mida uus valitsus ei ole suutnud edukalt välja tõrjuda. Samuti vajab Ukraina poliitilist stabiilsust ja majanduse struktuurireforme.

Paljud kõnelejad toonitasid, et Moskva on viimastel aastakümnetel olnud Euroopa Liidule nii sõber kui ka vaenlane. Rõhutati sedagi, et Brüsselit ootab ees ülesanne kombineerida omavahel nii vajadus leevendada Venemaa laienemissoovi oma naabrite arvelt kui ka vajadus ennetada edasisi poliitilisi šokke, mis võivad riigi ebastabiilsust suurendada ja viia veelgi dramaatilisemate tagajärgedeni Venemaa naabrite ja Euroopa Liidu jaoks.

Pikas perspektiivis peavad Euroopa Liit ja Venemaa leidma taas ühise keele, kuna praegune areng on Euraasias kehtivat vastastikust sõltuvust dramaatiliselt raputanud.