Pärast kasutatava turba humiin- ja fulvohapete sisalduse ning tuha XRD element- ja mineraalanalüüse modelleeriti võimalikud katsesegud ja prinditi neist väikesemõõtmelised katsekehad. Pildil näitab neid Toomas Tenno.
Lõigatud turbaplokkidest ehitati maju juba aastatuhandeid tagasi. Nüüd on Tartu teadlased töötanud välja materjali, mis võimaldaks freesturbast ja põlevkivituhast printida 3D-printeriga energiatõhusaid maju.
Keemiadoktor Jüri Liiv leiutas paar aastat tagasi turbast, linnusõnnikust ja puutuhast orgaanilise humaatmullaparandaja TURPS-i, mis paneb taimed kiiremini kasvama ja suurendab mulla viljakust. Katsetades, millised graanulid on sobiva kõvadusega, läksid ta mõtted sellele, kas turbast saaks valmistada ka isepüsiva ehitusmaterjali.
Kevade saabudes võtavad konnad ette retke veekogude suunas, kus nad on harjunud paljunema. Nii võib maanteedel näha massilist konnade rännet, mis aga takistab liiklust ja ohustab konnaliike.
Mäletan, et olin vist viieaastane – nagu praegu meie pere noorim tütar –, kui Tartus käies nägin esimest korda loodusmuuseumis kaelkirjakut. Selle pika kaelaga looma ammulisui vaatamine tegi toona mu enda pisikese kaela kangeks. Kustumatu mulje jättis mulle ka Punamütsikese loost tuttava hundi jõhkrate silmadega kohtumine.
Kuivendatud metsade hooldus ja märgalade taastamine vajab kavandamist praegusest laiemal skaalal, mis hõlmaks nii era- kui ka riigimetsi, räägib looduskaitsebioloog Liina Remm.
Metsaomaniku jaoks suurendab märja metsa kuivendamine puidutootlikkust. Hoogustab puude kasvu, aga (raiesmike soostumist takistades) ka noorte puude kasvama hakkamist.
Eestis kiputakse vanu mõisaparke hooldades keskenduma vanadele puudele. Ent tähelepanu all võiks olla kogu elurikkuse säilitamine, räägib taimeökoloog Kertu Lõhmus.
Paljud 17.–19. sajandil Eesti maapiirkondadesse rajatud mõisapargid jäid riigi iseseisvudes ja ka hilisema nõukogude aja vältel hooleta. Puhuti tähendas see parkide, iseäranis nende kaugemate osade metsistumist – teisalt aga said pargid seeläbi areneda looduslähedaseks elupaigaks, kirjutab taimeökoloog Kertu Lõhmus hiljuti ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonnas kaitstud doktoritöös.
Bioloogidest ema Eve ja isa Peeter Veromann viisid nädalavahetuseti oma perekonna metsa jalutuskäigule. Kõiki imelisi taimi enda ümber nähes ei olnud vanema tütre Linda-Liisa küsimustel otsa ega äärt.
«Mis see on? Aga see?» naerab ta meenutades. Vanemad olid kohustatud uudishimuliku tüdruku küsimustele vastuseid andma. Nüüd, täiskasvanuna veedab neiu iga võimaliku vaba hetke looduses ringi tuuseldades, madusid mõõtes, rapsiõisikuid vaadeldes või hoopis midagi kolmandat korraldades.
Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.
Kristina Sohar räägib hoogsalt, muretseb pidevalt oma jutu kaootilisuse pärast ja joonistab tammepuidu sik-sakilisi juurdekasvukõveraid kahe käega õhku.
Oma töö juures meeldib talle justkui absoluutselt kõik.
