22.–26. augustil Käärikul toimuvas metsaülikoolis «Eesti 100, 100 Eestit» keskendutakse Eesti elu eri tahkudele. Ühiselt arutletakse Eesti poliitika, ajaloo, looduse, majanduse, demograafia, spordi ja hariduse üle.
Metsaülikooli juhataja Triin Käpp viitas tänavust programmi tutvustades küsimustele, mida Eesti juubeliaasta tema jaoks on tõstatanud. «Kas meil on üks Eesti või on meil sada erinevat Eestit? Kas otsime ja soovime ühte läbivat narratiivi või on meie rikkus just palju erinevaid vaateid ja lähenemisnurki?» arutles Käpp.
Augustis arutletakse Kääriku metsaülikoolis teemal «Mida Eesti kardab?».
Õhk on täis hirme. Hirmud on nii inimestel kui tervetel riikidel. Seekord arutletakse Käärikul, kuidas hirmud meie peades tekivad, ning püütakse üles otsida hirmude allikad majanduses, looduses, geopoliitikas, tervisevaldkonnas, religioonis ning inimese püüus maailma mõtestada ja iseendale kohta leida. Kas hirmude äranimetamine aitab neid peletada? Loodetavasti. Usume, et hirmudest saab rääkida – ikka selleks, et neist edaspidi üle olla.
Augustikuu lõpus Käärikul toimuv metsaülikool võtab tähelepanu keskmesse infotehnoloogiahariduse Eestis, riigi küberjulgeoleku ning IT mõju meie koolisüsteemile, igapäevasele toidulauale jm.
Metsaülikooli juhataja Triin Käpp ütles, et kuna praegu sünnivad lapsed kiires tempos kihutavasse infoühiskonda, tuleb meil aina enam mõtestada, kuidas mõjutavad lai infoväli ja aina lisanduvad tehnoloogilised võimalused inimest.
20.–24. augustil Käärikul toimuva metsaülikooli teema on tänavu «Kunstid – parim enne möödas?».
Seekordses metsaülikoolis võetakse arutluse alla kunsti eesmärk, Eesti kultuuripoliitika ja kunsti eksport, kunstielu organisatsioonid, kunstiharidus ja mitmed muud teemad.
Metsaülikooli avaloengu peab tänavuse programmi koostaja Jaak Kangilaski. Lektoritena jagavad viie päeva jooksul oma mõtteid Kaarel Tarand, Tõnu Viik, Marju Lauristin, Urve Tiidus, Robert Kitt, Karl-Martin Sinijärv, Mart Laidmets, Ott Karulin, Signe Kivi ja paljud teised.