Aprill 2018, nr 4
ILLUSTRATSIOON: Maarja Nõmmik
Märksõnad: 

Kui otsiti läbipaistvat sõna ingliskeelse termini start-up selgitamise jaoks, lähtuti võimalusest luua uus sõna kujundlikkuse ja metafooride abil. Kevaditi pannakse mulda seemned, et need saaks idanema hakata ja juba mõne kuu pärast vilja kanda. Ülekantud tähenduses on iga ettevõtte eesmärk areneda, kasvada ja vilja kanda.

Aprill 2018, nr 4
Märksõnad: 

Tartu Ülikool on läinud avalikus suhtluses organisatsioonide täisnimetuste kirjutamisel üle läbivale esisuurtähele.

TÜ keelenõuniku Kristel Ressi sõnul arutati seda küsimust enne otsuse tegemist paljude üksuste töötajatega. «Kõik neist on seda muudatust pooldanud või olnud neutraalsel seisukohal, mitte vastu. Eriti on rõhutatud väljastpoolt ülikooli tulevat vastuseisu väiketähele,» rääkis Ress.

Aprill 2018, nr 4
Märksõnad: 

UT uues lühirubriigis «Keelenurk» selgitatakse Tartu Ülikooli jaoks olulisi mõisteid ja pakutakse välja sobivaid termineid. Rubriigi eesmärk on peale eesti oskuskeele pöörata tähelepanu ka õige- ja heakeelsusele.

Rubriigi loomise mõttele tuli õppeprorektor Anneli Saro, kelle viisid selleni kaks tähelepanekut. «Esiteks märkasin, kui palju ingliskeelseid sõnu kasutame oma igapäevases töökeeles. Juba õppeprodekaanina pidin tihti guugeldama, et aru saada, millest kolleegid räägivad,» rääkis Saro.

Oktoober 2015, nr 9
FOTO: Lauri Kulpsoo
Merilyn Merisalu
Märksõnad: 

Viimase aasta jooksul, mil pagulaskriis on Euroopas üha süvenenud, olen liiga palju kuulnud ja näinud silmakirjalikke Eesti patrioote. Inimesi, kes võtavad ajakirjanduses, sotsiaalmeedias ja tänavatel sõna, et ülistada eesti keelt ja kultuuri, ning kutsuvad teisigi üles seda tegema, samal ajal on nende sõnavõtud aga arusaamatus vormis.

Juuni 2015, nr 6
FOTO: Laura Oks / Õhtuleht / Scanpix
Leelo Tungal
Märksõnad: 

Leelo Tungal ei jää kunagi pelgalt kassetipõlvkonna kirjanikuks. Tema päevi täidavad ajakirja Hea Laps peatoimetamine ja koolides lastele esinemine, aga ka laulutekstide kirjutamine ja tõlkimine – hiljuti pani ta poole päevaga eesti keelde näiteks tänavuse Eurovisiooni võiduloo.

22. juunil 68. sünnipäeva tähistav kirjanik lõpetas Tartu ülikooli eesti keele filoloogina 1972. aastal. Et tema mõlemad vanemad olid õpetajad, oli selge, et keskkooliharidusega piirduda ei saa. Tõsi küll, korraks tuli pähe ka keskkool pooleli jätta.

Juuni 2015, nr 6
Foto: erakogu
Liisi Piits
Märksõnad: 

Meeste ja naiste stereotüüpne kujutamine eesti ajakirjanduses on täies elujõus, leidis koosesinevaid sõnu uurinud keeleteadlane Liisi Piits.

Sõnad ei kombineeru juhuslikult või ainult lauselisi reegleid järgides, leidis eelmise sajandi keskel briti keeleteadlane John Rupert Firth. Ja nende kombineerumise viis peidab endas olulist infot.

Nii on «ilus» siiski pigem tüdruk kui poiss, «rikas» pigem mees kui naine, lapsega «tõrelemas» märkame aga ikka rohkem ema kui isa.

Juuni 2015, nr 6
FOTO: erakogu
Leo Kaagjärv
Märksõnad: 

UT aprillinumbri essees tõi Egle Truska välja märkimisväärse seiga: emakeelse ülikooli puuduliku keeleoskusega (eestlasest) õppejõud võib õppurit nõnda häirida, et tähelepanu hakkab koonduma keelevigadele ja võib koguni raskendada aine sisule keskendumist.

Olen Tartu ülikooli endine lektor, nüüd küll juba aastaid pensionil, aga niisuguse probleemiga olen väga tuttav, kuigi teises kontekstis. Minu häirija ning vahel keskendumise takistaja on meie emakeelt kõnelev meedia.

Juuni 2013, nr 6
FOTO: Andres Tennus
Kristjan Jaak Peterson.
Märksõnad: 

Eesti keel on meie emakeel ja Eesti riigikeel ning lugupidamises või lugupidamatuses eesti keele vastu väljendub suhtumine Eesti riiki.

See käib ka igasuguse ametliku kirjavara kohta, olgu see ülikoolis siis käskkiri, määrus, protokoll, kiri teisele asutusele või eraisikule, pressiteade või artikkel ülikooli ajakirjas.

Mai 2014, nr 5
Märksõnad: 

Keelel on oluline koht eestlaste identiteedis. Mõnikord on lausa väidetud, et eestluse tuumaks ongi eesti keel. Kahtlemata kuulub eestlaseks olemise juurde peale eesti keele mitmeid kultuurilisi ja sotsiaalseid tunnuseid, kuid nendegi tõlgendamisel toetume oma keelele. Eestlane tunneb tavaliselt oma keele üle uhkust, oskab kiiresti nimetada selle eripärasemaid nähtusi, nagu kolm väldet või ilmakaarte nimetuste rohkus. Teiselt poolt meeldib meile aga kurta, et eesti keeles ei saa väljendada seda ja teist.

Lehed

Telli voog RSS - eesti keel
Telli voog RSS - eesti keel