Venemaale soovisin õppima minna juba oma esimesel bakalaureuseõppe aastal. Kui õigesti mäletan, siis toona said ka esmakursuslased Voroneži kandideerida. Paraku ei osutunud ma valituks. Aastatega läks see tuhin üle, aga kui kursusekaaslane möödunud kevadel ütles, et tema läheb sügisel Voroneži, siis leidsin ennastki üha uuesti mõttelt, et ma soovin ka!
Mõte minna Venemaale küpses meil juba aastaid, kuid selle teoks tegemisest ei tulnud ikka ja jälle midagi välja, kuna alati leidus rahaline või ajaline takistus. 2013. aasta augusti lõpus sai aga suurele idanaabrile küllaminek lõpuks teoks ning viibisime kolmekesi (meie ja ema) Venemaal neli päeva.
Reisi nimel pidime muidugi sekeldama viisade ja kindlustusega. Õnneks asjad sujusid ning Tartu bussijaamast sõitsime mõnusa elevustundega välja 30. augusti hommikul.
