Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoori juubelikontsert lavastati magistritöö kaitsmisena. N-ö eelkaitsmine toimus Narva kolledži aatriumis.
FOTO: Heiti Pakk

Vilistlaskoor kandis juubeli puhul ette magistritöö

Kultuurinurk

„Semper sint in flore“ – alati õites. Just sellist pealkirja kandis kontsert, millega Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoor tähistas oma 30. sünnipäeva. Kontserdid olid 19. mail Narva kolledžis ja 5. juunil ülikooli aulas.

Koori liikmeskond on väga eripalgeline: lauljate hulgas on arste, proviisoreid, õpetajaid, juhatajaid, direktoreid, teadureid, kaas- ja pärisprofessoreid. Tegu on ikkagi akadeemilise vilistlaskooriga, sestap sai koostöös lavastaja ja stsenaristi Heiti Pakiga kavasse põimitud isegi magistritöö kaitsmine – mine tea, ehk hakkavad tulevikus tõsiteaduslikegi tööde esitlusel laulud kõlama.

Miks ma laulan? Innustuseks algajale koorilauljale

  • Rõõm koosmusitseerimisest; võlub koori kaunis kõlapilt ja mitmehäälsus
  • Arendab nii muusikaliselt, kultuuriliselt kui ka isikuomaduste poolest
  • Laul teeb rinna rõõmsaks, annab energiat, on nii aju- kui ka füüsiline treening; viib mõtted tööst eemale
  • Hea sõpruskond; kuuluvus- ja ühtsustunne väga erinevate inimestega koos olles
  • Laulmine on elustiil; ei saa laulmata; päeva parim osa: aeg tegelda sellega, mis meeldib ja naudingut pakub
  • Laulan, et hing heliseks

Magistrant (näitleja Kaarel Pogga) andis ülevaate, milline muusika võis kõlada Tartus juba ülikooli asutamise ajal, millega on tegelnud ülikooli muusikadirektorid alates 17. sajandist ja kuidas ülikoolis koorilauljaid väärtustatud on. Kuulajad said teada, kuis tekkisid möödunud sajandi Tartus akadeemilised koorid, mis praegugi tegutsevad. Magistritöö esitlust illustreerisid ajastukohased laulud. Töö empiirilises osas esitles koor küsitluse tulemusi: miks me laulame ja millised on lauljate eredaimad mälestused.

30 aastat tagasi otsustas dirigent Vaike Uibopuu akadeemilise naiskoori vilistlased taas laulma kutsuda. Vaike nõudliku dirigendikäe all tehti kõva tööd ja jõuti tasapisi Eesti naiskooride paremikku. A-kategooriasse ehk ülikoolide akadeemiliste naiskooride ja Ellerheinaga võistlema kiputud ei ole, aga B-kategooria peapreemia on mitu korda kätte võidetud. Praegu on Vaike Uibopuu koori audirigent.

Igapäevane kooritöö ja kontsertide juhatamine on dirigent Ülle Sakariase kanda. Ta on varem õpetanud TÜ õpetajate seminaris koorijuhtimist, juhatanud samas muusikaosakonna naiskoori, aga ka meeskoori Gaudeamus ja viinud laulupeole korp! Filiae Patriae naiskoori. Ülle Sakariase juhtimisel on koor edukalt esinenud konkurssidel Poolas Gdańskis ja Bulgaarias Balchikis.

Lauljate parimad mälestused ongi ühistelt laulureisidelt, kus on ikka tutvustatud ka oma alma mater’it ja Eestit. Õnnestunud kontserdid, laulupeod ja ‑päevad, aga ka uue repertuaari õppimine ja lihvimine proovides ning hääleseadetunnid Karmen Puisiga on see, miks kooris laulmisest ei raatsita loobuda isegi siis, kui muu elu lõivu nõuab.

Niisiis tuleb koorirahvas endiselt kaks korda nädalas peahoonesse lauluproovi. „Magistritöö“ kinnitab, et selleks on põhjust. Vilistlaskoor on tänulik Tartu Ülikoolile ja üliõpilasmajale, kes võimaldavad meil laulda ja olla nõnda paremad arstid, õpetajad, professorid. Ülikool ja tema koorid õitsevad – semper sint in flore – alati!

Leeni Uba

Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoori esinaine

Jaga artiklit