Toomas Saat – 60

Juubel

Professor Toomas Saat on olnud looduse ja bioloogiaga seotud terve elu. Koolipõlves said Tooma esimeseks armastuseks linnud, mis on tavapärane etapp eestimaise bioloogi kujunemisloos. Neid sai siis nii vanematekodus Virtsus kui ka suguvõsa talus Muhumaal poisina kõvasti uuritud! Esimene kokkupuude tõelise teadusega toimus aga Puhtu bioloogiajaamas, kus tegeleti ornitoloogiaga juba tipptasemel. Moodne laborikompleks võimaldas teha täpseid mõõtmisi ja küllap seal vormuski maapoisi loodushuvist juba tõsine teadushuvi. Sellest ajaks on Toomase lemmiklinnuks jäänud suitsupääsuke – üks tollase teaduse peamisi liike.

Ihtüoloogias asus Toomas esialgu käima klassikalisi radu. Tartu ülikool on uhke embrüoloogiateaduse üle, hõlmates ka gonaadide arengut ja sugurakkude küpsemist – selles vallas kaitsti kandidaadiväitekiri. Siis elas Toomas kolm aastat Moskvas – külge jäid hea vene keel ja veel parem vene olude mõistmine. Regulaarsetel läbirääkimistel suure naabriga Peipsi kalavarude üle on mõlemast kõvasti abi.

Lisaks viljakale teadustööle tuleb au anda Toomase administratiivsele suutlikkusele. Mereinstituudi direktorina tõi ta asutuse välja taasiseseisvuse algusaastate kitsikusest, mil isegi ruumid Tallinna vanalinnas kuulusid tegelikult nende õigusjärgsele omanikule – suurtes võlgades instituut eksisteeris sisuliselt vaid paberil. Tänaseks on mereinstituut saavutanud kindla rolli riigi peamise partnerina pika-ajaliste mereteaduse valdkoda kuuluvate kohustuste täitmisel – olgu selleks siis riigi esindamine rahvusvahelises mereuurimisnõukogus, HELCOM-i töörühmades või riiklike seirete tegemine. Kuna kindlate kohustustega kaasnevad enamasti ka stabiilsed lepingud, on instituudi rahaasjad arenenud mõistlikult. Ja kuna rakenduslike uuringutega on kaasas käinud ka edukas toetuste taotlemine, siis on tänaseks mereinstituudil teadustööks igati sobivad hooned juba kolmes linnas (Tallinn, Tartu, Pärnu), välibaasid Kõigustes ja Praagal ning lisaks veel laevad Läänemerel ja Peipsil. Ka vahepeal olude sunnil kahanenud töötajate arv on taas kasvanud igati optimaalse pooleteisesajani ning uurimisvaldkondade laia spektriga kaetakse teemad merevee füüsikast bioloogiani, omades enamikus valdkondades Eesti jaoks ainulaadset kvalifikatsiooni.

Teaduses liigub teatepulk vahel kiiremini, kui vahetuvad generatsioonid ja seega on Toomas praeguseks olukorras, mil juba tema esimeste õpilaste õpilased endale magistrante otsivad. Tõepoolest – 8. märtsil täitub professor Saadil kuuskümmend eluaastat. Seega ei saa enam kuidagi öelda, et poisikeseiga. Aga kindlasti ei ole see vanus veel mingi aeg hakata kokkuvõtteid tegema. Tahame siin soovida juubilarile lihtsalt jõudu ja uusi huvitavaid projekte nii elus kui ka teaduses – Toomase-suguse vitaalse mehe puhul on pikast east ja tervisest patramine igatahes õnneks veel täiesti kohatu. Nende vanainimeseteemade juurde jõuame paarikümne aasta pärast.

Jõudu ja edu soovivad kolleegid ja sõbrad

Jaga artiklit