Keelele on omane, et sõnade tähendused muutuvad. Nii võidakse sõna, mis tähistab midagi konkreetset, hakata ühel hetkel kasutama ka abstraktsemate asjade väljendamiseks. Üks selline sõna on väga ammune, arvatavasti läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvest pärit koht. Kui seda kasutatakse liitsõnas, tekib sellele lisatähendusi või päris uus sisu.

Sõnadega sünnikoht, asukoht, elukoht, hauakoht, istekoht, keskkoht, käänukoht, maakoht, rendikoht, talukoht, sihtkoht, voodikoht, oksakoht või lemmikkoht peame enamasti silmas mingit kindlate füüsiliste piiridega paika. 

Liitsõnades ametikoht, töökoht, aukoht, voodikoht, liidrikoht ja esikoht on füüsiline piiritletus muutunud vähem tähtsaks ja selle asemele on tekkinud uus tähendusvarjund. Selgelt kaht tähendust – nii füüsilist paika kui ka abstraktset sisu – väljendavad lähtekoht, kokkupuutuekoht, kitsaskoht, vaatekoht ja seisukoht.

Ainult abstraktset tähendust kannab sõna ebakoht.

Viimasel ajal on sõna koht muutunud populaarseks ka muudes liitsõnades. Ülikoolis on märgata selle üha innukamat otsahaakimist vähemalt kolmele sõnale. Tekste vallutavad murekoht, probleemkoht ja nende vastandsõna lahenduskoht:

Tudengite tagasisidest eristusid selgelt murekohad.

Millised murekohad lahendab muudatus ülikooli töötajate jaoks?

Kohtumisel anti ülevaade valdkonna peamistest probleemkohtadest.

Probleemkohad ei tule doktoriõppega kursis olevatele inimestele üllatusena.

Arutelu käigus leiti õiged lahenduskohad.

Missugused oleksid sarnasele eesmärgile allutatud valdkondadeülesed võimalikud lahenduskohad?

Iseenesest ei ole uute liitsõnade tekkimises midagi iseäralikku – vastupidi, kahe sõna kokkuliitmine on eesti keeles üks lihtsamaid viise sõnade loomiseks. Nende kolme näite puhul tekib aga küsimus, kas nende rohke kasutamine on ikka vajalik või otstarbekas. Mida sõna koht lisamine neile juurde annab?

Nii murekoht, probleemkoht kui ka lahenduskoht kannavad abstraktset tähendust, ent sellegipoolest ei saa neid teiste abstraktsete koht-sõnade hulka paigutada. Nimelt, nagu enne sai öeldud, on nondel sõnadel lisavarjund, mis tekitab uue tähenduse. Näiteks voodikoht tähendab midagi muud kui voodi, kitsaskoht hoopis teist asja kui kitsas ja seisukoht ei ole sama mis seis. Sõnadel murekoht, probleemkoht ja lahenduskoht aga uut tähendust ei teki – nad tähendavad täpselt sama mis sõnad mure, probleem või lahendus.

Seega muudame sõna pikemaks, haakides selle külge sõna koht, aga ei anna sellele mingit uut mõtet. Seepärast on niisugune liitmine üsna eesmärgipäratu ja mõttekas on liitsõna moodustamata jätta – mingeid sisulisi kaotusi sellega ei kaasne.

Ühes hiljutises tekstis oli koht hiilinud juba järgmise sõna taha: Kurbkoht on, et lapsed ei liigu piisavalt. Kas kohal on siin kohta?