Maailma ökosüsteemide toimimine on väheste suurte organismide kanda
Inimtegevuse tõttu on kadumisohus ligikaudu miljon liiki. TÜ teadlaste juhitud uuringu põhjal on enim ohustatud suured ja aeglasema elutempoga liigid, eriti imetajate ja kahepaiksete hulgas. Kuna suurekasvuliste liikide ökoloogiline tähtsus on ebaproportsionaalselt suur, tuleks neile looduskaitses erilist tähelepanu pöörata.
TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlaste juhitud uuringus vaadeldi eri liikide ökoloogilisi rolle. Vaatluse alla võeti 75 000 liiki, mille hulgas olid taimed, imetajad, linnud, kahepaiksed, roomajad ja mageveekalad.
Uurimistöö keskmes olid võimalikud stsenaariumid juhul, kus üks või teine organism lakkab eksisteerimast. Eetilisest vaatepunktist on iga liigi kadumine tragöödia, kuid neist osa hääbumine võib avaldada ulatuslikku mõju kogu ökosüsteemi toimimisele. Hea näide on Yellowstone’i rahvuspargis juhtunu. Nimelt said sealsed sõralised pärast huntide hävitamist mõnda aega õilmitseda, kuid kui nad olid maa paljaks söönud, tõi see kaasa suured muutused loomastikus. Olukord taastus pärast tippkiskjast hundi naasmist, sest sõraliste arvukusele pandi piir.
Seega on igal liigil ökosüsteemis oma roll. Sedalaadi ökoroll sõltub liigi omadustest: kasvust, kehakaalust, kehaehitusest, sigivusest või tarbitavast toidust. Sarnase ökoloogiaga liigid võivad teineteist asendada – ühe kadudes võtab teine tema ülesanded üle ja kogu ökosüsteem saab suuremate muutusteta edasi kesta. Kuid mitme liigi samaaegne hävimine halvab süsteemi ja võib ähvardada otseselt ka inimese heaolu.
Pilguheit tulevikku
Maal elab miljoneid liike. Nende tegemistel, omadustel ja ökorollil on ülimalt keeruline silma peal hoida ning seepärast on raske prognoosida, milline on liigirikkuse kao üleilmne mõju. Kuid TÜ teadlaste eestvedamisel koostatud enneolematult suure andmestiku analüüs, mille tulemused ilmusid teadusajakirjas Science Advances, lubab heita pilgu tulevikku ja annab suuniseid looduskaitseliste sihtide seadmiseks.
Väga paljude liikide omadusi analüüsides paigutasid teadlased need ühtsesse tunnusruumi (ingl functional space), mis kirjeldas nende ökoloogilist mõju. Selline tunnus- või mõjuruum on matemaatiline üldistus, mis aitab suurandmetest aru saada. Sarnased liigid on selles ruumis üksteisele lähemal, erinevamad liigid kaugemal. Mõnes mõjuruumi osas on palju liike, mõnes vaid üksikud.
„Ilmnes, et kõigis rühmades on üle poole liikidest sellised, kelle õlule langeb vaid napilt 20% kogu ökosüsteemi toimimisest. See tähendab, et 80% süsteemist toimib väheste ainulaadsete liikide toel,“ sõnas uuringu juhtautor ja TÜ kaasprofessor Carlos Carmona. Näiteks leidub maailmas palju sarnaste tunnuste ja rolliga kõrrelisi, kuid sekvoialaadsete tunnustega taimi on vähe (sekvoiad on küpressiliste sugukonda kuuluvad okaspuud, mille üks liike on näiteks mammutipuu – toim.). Nende kadumisel on tugevalt häiritud kogu ökosüsteemi toimimine.
Kuigi kadu tundub väike, võib sel olla karm mõju meie igapäevasele loodushüvede kättesaadavusele, näiteks õhu ja vee puhtusele, toidulauale, ravimite toorainetele, ehitusmaterjalide saamise võimalusele või ka füüsilisele ja vaimsele tervisele
Teadlasi huvitas ka, kui palju liikide mõjuruumist läheb kaduma, kui praegu ohustatud miljon liiki hävib. Kuna paljud liigid võivad siiski üksteise ökorolle üle võtta, võib prognoositud väljasuremise tõttu halveneda kogu süsteemi toimimine globaalselt kuni 5%. Kuigi niisugune mõjuruumi kadu tundub väike, võib sel olla karm mõju meie igapäevasele loodushüvede kättesaadavusele, näiteks õhu ja vee puhtusele, toidulauale, ravimite toorainetele, ehitusmaterjalide saamise võimalusele või ka füüsilisele ja vaimsele tervisele. Senine elurikkuse kahanemine ongi seda juba paljudes maailma piirkondades märkimisväärselt mõjutanud.
„Suuri, pikaealisi ja aeglaselt paljunevaid organisme ähvardab oht kõige enam. Aga nemad hoiavad töös ökosüsteeme, mis tagavad mullaviljakuse ja talletavad suures koguses süsinikku. Nende väljasuremisel ei ole asendajaid enam võtta,“ ütles Carmona. Enim saavad mõjutatud mageveekalade ökosüsteemid.
„Liigid, kes lisavad ökosüsteemile ainulaadset väärtust, peaksid olema looduskaitses esmase tähelepanu all, sest nende kadudes kaob väga oluline ökosüsteemi talitlusviis kogu Maalt,“ andis Carmona looduskaitsjatele soovituse.
Viide artiklis kirjeldatud teadusartiklile
Carmona CP, Tamme R, Pärtel M et al. (2021). Erosion of global functional diversity across the tree of life. Science Advances. DOI: 10.1126/sciadv.abf2675, https://advances.sciencemag.org/content/7/13/eabf2675.
Meelis Pärtel
botaanika osakonna juhataja
Marko Mägi
linnuökoloogia teadur
Lisa kommentaar