FOTO: Markus Winkler. Unsplash

Õigekirjamõlgutusi. Kaldkriips

Keelenurk

Iga kirjavahemärgi jaoks on kokku lepitud oma ülesanded. Neid kokkuleppeid järgides on tõenäoline, et saame üksteisest ühtemoodi aru. Mitu ülesannet on antud ka kaldkriipsule. Tutvustame siin neist peamisi.

1) Kaldkriips tähendab sama mis sõna või

Ankeeti täites tuleb sageli teha valik mingite vastusevariantide vahel. Kui need välistavad üksteist, sobib nende vahele kaldkriips, mis tähendab sama mis sõna või. Seega on võimalik kas üks või teine, nt olen bakalaureuseõppes/magistriõppes/doktoriõppestöötan TÜ-s / ei tööta TÜ-solen üliõpilane/õppejõud/mõlemad. 

Kaldkriipsu ei tasu niisiis panna kohtadesse, kus või-suhet ei ole. Kui kirjutada lugupeetud daamid/härrad, siis välistatakse üks sugupool; kui anda valik akadeemiline töötaja / tugitöötaja, siis ei saa õiget varianti valida vastaja, kes on nii õppejõud kui ka programmijuht.

Kui tegu pole ankeediga, tasub kaldkriipsu vältida ja kirjutada selle asemel sõna võiKas tuled autoga/rongiga? > Kas tuled autoga või rongiga. Mõnikord aga ei olegi mõeldud välistust, vaid sobib hoopis jakoosolekul osalesid LV/HV töötajad > LV ja HV töötajad.

Ametinimetustes kaldkriipsu ei kasutata, sest see tekitab segadust. Näiteks väljendi statistilise geneetika/bioinformaatika teadur korral saab inimene olla üksnes kas statistilise geneetika teadur või bioinformaatika teadur, aga mitte mõlemad korraga. Sel puhul sobiks taas jastatistilise geneetika ja bioinformaatika teadur. Kaheosalistele ametirollidele võib panna ka sidekriipsu (tehnik-puhastustööline) või kui üks neist rollidest on mitmesõnaline, siis mõttekriipsu (personaliarvestuse spetsialist – raamatupidaja).

2) Kaldkriips on järjestikuste aastate vahel

Kaldkriipsu saab pruukida ka õppeaastate või muude kalendriaastaväliste ajavahemike kirjutamisel: 2020/2021. õppeaasta, talvehooaeg 2021/2022. Sel puhul tuleb meeles pidada, et järgarvuna (mitmes?) kirjutatavates aastapaarides kustutab kaldkriips esimese aastaarvu tagant punkti: 2019/2020. majandusaasta.

3) Kaldkriips näitab murde ja ühikuid

Veel kasutatakse kaldkriipsu murdudes, nt ¾ + ½ = 1 ¼. Tavapärases jooksvas tekstis on siiski kenam väljendada seda võimaluse korral osakaaluna: Uuringus osalenutest ¾ või 3/4 liigub iga päev > Uuringus osalenutest 75% liigub iga päev. 

Kaldkriipsu kirjutatakse sageli ka ühikutes, nt €/m2, km/h. Sel puhul tasub meeles pidada, et kui üks mõõtühik on välja kirjutatud, siis kaldkriipsu ei kasutata ja pigem kirjutatakse ka teine mõõtühik pikalt: 52 €/osaleja > 52 eurot osaleja kohta24 korda/s > 25 korda sekundis.

Lühendites kaldkriipsu enam ei pruugita ning a/a ja õ/a on vajunud aegade hämarusse. Arveldusarve asemel on õigem arvelduskonto, mille lühend on ak, ent ka konto nr või lihtsalt IBAN. Õppeaasta lühend on aga õa.

Peale kõige muu tuleb kaldkriipsu kirjutamisel meeles pidada, et kui see eristab üksiksõnu, ei ole kriipsu ees ja taga ühtegi tühikut: prügi hoidmiseks vajalikud mahutid/konteineridvalimisurn/-kast. Ent kui eristatavatest väljenditest kasvõi üks koosneb mitmest sõnast, tuleb kriips kirjutada tühikute vahele: töökoht: peahoone / muud hoonedsaan vaktsiini farmaatsia instituudi / kliinilise meditsiini instituudi / hambaarstiteaduse instituudi töötajana.

Väikese kaldus kriipsukese kõigist ülesannetest saab lähemalt lugeda õigekeelsuskäsiraamatust.

Helika Mäekivi

keelenõunik

Jaga artiklit