Jaan Vennik

In memoriam

28.03.1948–19.02.2021

FOTO: Kalju Annuk

Kaunil kargel talvehommikul, 19. veebruaril lahkus valendavate kauguste taha meie kauaaegne hea kaastöötaja Jaan Vennik. Kauged galaktikad ja nende kogunemine galaktikarühmadesse köitsid Jaani aastaid, isegi aastakümneid. Nagu paljud esimese põlvkonna tõraverelased, tuli temagi lihtsa maapoisina, tõsi küll, taskus kuldmedal, Tapa 1. Keskkoolist Tartusse ülikooli. Saanud 1971. aastal füüsiku diplomi, jäigi ta siia, observatooriumi. Ükskõik, mis nime see parajasti kandis, jäi observatoorium tema ainsaks töökohaks.

Tähtede kerasparved, ühed universumi ürgseimad moodustised, andsid talle indu liikuda edasi, uurida välja suuremate tähesüsteemide tekkimise ja koospüsimise saladusi. Võimaluse korral eelistas Jaan tööks vajalikke vaatlusandmeid ise teleskoobi juures koguda. Tõraveres pakutav jäi ahtaks, ta on vaatlusi teinud ka Armeenias ja Venemaal, Saksamaal ja Hispaanias. Tänu heale saksa keele oskusele kujunesid Jaanil eriti sügavad koostöö- ja sõprussuhted Saksamaa astronoomidega.

Tõraveres oli Jaan Vennik aastaid parim fotomeetria asjatundja ning poolemeetriste teleskoopide Castor ja Pollux hingeelu spetsialist. Sümbiootilise kaksiktähe CH Cygni heleduskõverates leidub sadu tema kogutud vaatluspunkte. Viimastel aastatel pühendus Jaan peamiselt koolinoortele ja teistele observatooriumi külastajatele, tutvustades observatooriumi arvukatele ekskursioonirühmadele, näidates taevast avalikel vaatlusõhtutel ja juhendades õpilasi aktiivõppeprogrammides.

Iga tee saab kord otsa. Mahajääjatele võib vahel tunduda, et ülekohtuselt vara, aga olgem tänulikud viiekümne aasta eest, mil Jaan sai olla rahulik ja muhe töökaaslane paljudele meist. Oleme mõtteis Helviga, kellega nad ühise hubase kodu rajasid, ning Kersti ja Timo perega. Soovime Jaanile head teed tähtede poole.

Töökaaslased Tõraverest

 

Jaga artiklit