Et teadmiste kontrolli ahelas mitte läbi põleda, on kõigepealt vaja tunda iseennast. Selleks tasub endalt küsida, kus, kuidas ja miks tõhusalt õppida.

Eksamite kadalipp paneb pea iga üliõpilase proovile. Õppeaastate ja -astmete edenedes läheb õppeainete sisu järjest spetsiifilisemaks, nii et ka teise aasta magistrant võib eksamite eel üsna suurt ärevust tunda, rääkimata esmakursuslasest. Paljud ei ole võib-olla kunagi varem pidanud nii palju süvenema kui oma elu esimese eksamisessi eel – ja seda ilma abistava õpetaja pilguta, uues keskkonnas, iseseisvana ja ise vastutavana.

Keskmise inimese harjumused ja elustiil põhinevad paraku intuitsioonil. Vähesed mõtlevad sellele, kuidas asju paremini ja tõhusamalt teha, miks mingid harjumused üldse välja on kujunenud ning mis on nende otstarve. Just eksamiteks õppimisel on harjumustesse kinni jäämine ja läbimõtlemata tegutsemine kõige ohtlikumad lõksud – alates voodis või magamistoas õppimisest kuni aja (mitte)planeerimiseni.

Igale võrrandile on lahendus

Toon esile mõned olulised aspektid, mida iga üliõpilane ja üldse iga inimene võiks oma õppimiskorralduse juures tähele panna.

Selle artikli lugeja võtab järgnevat soovitust tõenäoliselt juba arvesse, kuid kõige olulisem osa eksamiteks valmistumise juures on teadvustada eesmärki ja muutuse vajadust. Kui sa pole oma tulemustega rahul, aga ei mõtle sellele, mida võiks nende parandamiseks teha, ei ole võimalik ka muutusi ellu viia. Seega tasub esmalt läbi mõelda eesmärk ja hinnata hetkeolukorda: mis on praegu see, mis takistab eksameid teha nii, et oleksin rahul ega tunneks liialt stressi ja ärevust?

Iga inimene on erinev ja seetõttu on kõigile sobivaid nõuandeid vähe, kuid peamine on ennast mõista ja tunda.

Takistuseks võib olla kohustuste kuhjumine, motivatsioonipuudus, rasked ülesanded jne. Kui need on läbi mõeldud, tuleb analüüsida, mida saab olukorra parandamiseks teha.

Motivatsiooniküsimus on selles võrrandis ehk kõige keerulisem osa, kuid mitte lahendamatu. Siinjuures on otstarbekas enda jaoks läbi mõelda, mida annab eksamite edukas sooritamine. Tuleb võtta arvesse omaenda sihte: kas on oluline saada maksimumpunktid, omandada olulised teadmised või lihtsalt eksamilt läbi saada? Tasub mõelda ka sellele, kuidas võivad eksamiks vajalikud teadmised tulevikus kasulikud olla.

Oluline motivatsioonikomponent on inimesed. Kui õpid meeldivas seltskonnas, kus on tore ka õppetööd puudutavaid teemasid arutada, võib motivatsioon üllatavalt kiiresti kasvada. Oleme sotsiaalsed olendid ja seega võib kellegagi koos õppimine, arupidamine ja kokkulepete sõlmimine eesmärkide täitmisele palju kaasa aidata.

Ajule meeldib kord

Kui eksamite edukas sooritamine on sulle oluline, tasub ette võtta ülejäänud takistused, sh keskendumisraskused ja kuhjuvad kohustused.

Iga inimene on erinev ja seetõttu on kõigile sobivaid nõuandeid vähe, kuid peamine on ennast mõista ja tunda. Püüa aru saada, kuidas sa töötad. Kas oled töökam hommikul, pärastlõunal või õhtul? Kas keskendud paremini kodus, kohvikus või raamatukogus? Kas eelistad õppida klassikalist muusikat kuulates või täielikus vaikuses? Jälgi oma tavapärast õpikeskkonda ning märka tegureid, mis juhivad tähelepanu õppimiselt kõrvale. Kui sind segavad lakkamatud telefoni märguanded, siis pane see õppimise ajaks lennurežiimile. Kui kipud nagu iseenesest avama Facebooki ja selle sisu niisama kerima, blokeeri Facebook. Vaata ennast paar päeva kõrvalt ning pane tähele, mis valmistab ebamugavust ja tekitab keskendumisraskusi.

Kujutame ette, et oled lõpuks leidnud motivatsiooni ennelõunal õpikud ja rüperaal kaasa haarata ning istud raamatukogu vaikses alas, kõrvas mängimas rahulik klassikaline muusika. Siis aga saad aru, et ei tea, millest pihta hakata: kaks esseed, kolm eksamit, kaks järeltööd ning veel hulk sõpradele vastamata sõnumeid. Mõistad, et täna pole see päev. Kerid paar tundi Instagramis ja lähed nördinult koju tagasi.

Miks nii juhtus? Sest sul polnud plaani! Ärevus ja kohustustest hoidumine tuleneb tihti sellest, et ülesanded on kuklas mingi ebamäärase pilvena, ning kui leiadki selle innukuse, et asi kätte võtta ja ära teha, siis lahtub energia kindla plaani puududes kärmelt. Enne kui saad rahumeeli konkreetsetele teemadele keskenduda, on vaja süsteemi – ajule meeldib kord. Seepärast tasub üles kirjutada kõik asjad, mis on semestri lõpuks vaja ära teha. Pane kirja tähtajad ning sea need kronoloogilisse järjekorda. Järgmiseks reasta kohustused. Võib-olla on kuu aja pärast suur eksam, milleks peaksid juba homme õppima hakkama, aga järgmiseks reedeks vajaliku essee saad paari tunniga tehtud. Sel juhul oleks otstarbekas ajaliselt kaugem kohustus esikohale tõsta.

Samuti pane paika kindlad ajad, mil õppida kavatsed, ja kindlad ülesanded. Näiteks kolmapäeval kella 10–13 tegeled psühholoogia ajaloo esseega. Vahele planeeri kaks 10-minutilist pausi. Kella 13–14 on lõunapaus ning 14–17 õpid anatoomia arvestuseks aju osasid, samuti kahe 10-minutilise pausiga. Nõnda on selge, mida raamatukokku minnes või kodus töölaua taha istudes tegema pead, ja oled sisse arvestanud ka pausid. Pauside ajal siruta keha, näiteks venita või jaluta, ning joo vett!

Pauside ajal siruta keha, näiteks venita või jaluta, ning joo vett!

Kui koorem tundub ikkagi liiga suur – näiteks lõputöö kirjutamine on ju hulk erinevaid ülesandeid –, siis haruta suuremad kohustused väiksemateks osadeks ning jaota need mitme päeva peale ära. Õppimine on kestev protsess ja efektiivsuse nimel on hea teha seda pikema aja vältel. Ühe ööga kõige vajaliku pähe tuupimine võib eksamist läbi aidata, kuid ei kinnista teadmisi edaspidiseks.

Nõuandeid on veel palju, kuid nagu mainitud, oleme kõik erinevate eelistustega. Julge otsida ja katsetada! Kui tunned, et tahaksid olla tegusam ja eksamiteks paremini valmistuda, räägi sõpradega, guugelda ja küsi nõu. Sa ei ole oma murega ei esimene ega viimane inimene, kuid kui jätad end sellega üksi, ei saa sind keegi aidata. Kuula oma mõistust ja keha ning kui tunned ebamugavustunnet, liigset stressi või ärevust, võta viiv ja mõtle, mis seda tekitab. Seejärel uuri ja analüüsi, mida saaksid teha, et olukorda parandada.

Kui kahte rehkendust ei jõua …

Liina Ludvig

UT praktikant

Mõni ajab asjatundja nõuannetes näpuga järge ja saab niimoodi libedalt õppimislainele, teine aga vajub ruttu norgu. Lollikindlat valemit ei ole. Tuleb ise ratas leiutada ja vaadata, kas hakkab veerema. Selle kallal on vaeva näinud õigusteaduse esmakursuslane Moon Lokk, kes teeb sissevaate oma õppimisprotsessi.

Ennekõike järgib ta kodutöid tehes põhimõtet „Tee midagigi!“. Alustamine on alati kõige raskem, aga kuskilt tuleb pihta hakata, isegi kui selleks on konspekti täiendamine ning selles loogilise ja meeldejääva süsteemi loomine. „Nii on tunne, et olen siiski pisut õppetööga tegelenud. Tegelikult õpingi ju selle käigus oma märkmeid veidi rohkem tundma ning viin end ehk alateadlikult ka mõne teemaga rohkem kurssi,“ arvab Lokk. Loomulikult on korrastatud konspektist ka hiljem palju lihtsam materjali omandada.

lisalugu_Moon Lokk 2.jpeg

Õppides tasub teha hingetõmbepause. FOTO: Moon Lokk

Õppimise juurde käivad rituaalid. „Enne õppima asumist tuleb koristada!“ ütleb Lokk oma kogemusest. Peab paika, et on väga raske rahulikult õppematerjalidele keskenduda, kui silmanurgast häirib segamini tuba. Kraamimisel saavad meeled pisut ergutust ja see tuleb õppimisel kindlasti kasuks. Koristamine aitab aga hästi ülesandeid homse varna visata. Selle kohta märgib Andres Käosaar, et kohustuste edasilükkamisega tuleb ettevaatlik olla. „Prokrastineerimine ei ole jätkusuutlik tegevus,“ paneb ta südamele.

Kui aga tuba on korras ja veri käib tänu liikumisele hästi ringi, võib üliõpilane Lokk mõnutundega maha istuda, et esimene õpik avada. Tihtilugu leiab ta koha kohvimasina läheduses, et tass aeg-ajalt virgutiga täita. Energiajooke Lokk ei talu, aga kohvi ja tee kõrval on ta ustav veel kolmandale abimehele. „Tõeline elupäästja on Beliefi energiavesi. Ausalt!“

Seevastu Käosaar ei pea stimulantide tarbimist produktiivseks praktikaks. „Pärastlõunast alates ei tasu tegelikult kofeiiniga jooke juua, sest see muudab une kehvemaks ning seega halvendab üldist keskendumisvõimet ja vaimse tervise heaolu. Pigem tuleks suunata inimesi tundma oma une- ja ärkvelolekutsükleid ning töötama ajal, mil energiatase on kõige kõrgem,“ rõhutab ta.

Ühel nõul on Lokk ja Käosaar hingetõmbepauside võtmise asjus. Lokil on kombeks jaotada päev 30-minutilisteks õppimise ja 5-minutilisteks niisama aknast välja vaatamise plokkideks. Nii on lihtsam keskenduda, aga paus tuleb teha niipea, kui telefoni taimer sellest märku annab, isegi kui oled teemasse äärmise tähelepanuga süüvinud. „Sedasi ei väsi pea nii kergesti ära,“ on Lokk veendunud.

Keskendumise teeb talle palju lihtsamaks ka muusika. „Spotify playlist nimega „Lo-Fi Beats“ – ainult seda kuulates suudan hoiduda närvilisest ühelt küljelt teisele õõtsumisest,“ ütleb Lokk. Kõige enam aitab tema sõnul õppimisele kaasa aga sõpruskond, kellega saab näost näkku teemasid arutada. „Üksinda võikski õpikuid lugema jääda, aga kursakaaslaste seletused jäävad automaatselt meelde. Unustage Möku – uueks sotsialiseerumiskohaks on ülikooli raamatukogu rühmatööruumid.“