Käe surumise asemel puudutati galal küünarnukke.
FOTO: Arno Mikkor

TÜ õppejõud valiti aasta klassijuhatajaks

Uudis

3. oktoobril Tallinnas Alexela kontserdimajas toimunud aasta õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“ pärjati aasta klassijuhataja tiitliga Lähte Ühisgümnaasiumi õpetaja Ilona Võik, kes on ühtlasi Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi eesti keele õpetaja.

Võik on olnud õpetaja veerand sajandit ja klassi pole ta juhatanud vaid kahel õppeaastal. Aasta klassijuhataja kandidaadiks sai ta oma klassi algatusel, kes on kirjeldanud teda sõnadega „julgustav“, „innustav“ ja „nagu teine ema, kellega jagame rõõme ja kurbushetki“. Abiturientide initsiatiivi üle tundis Võik rõõmu. „Ju siis olen ikka midagi õigesti või hästi teinud,“ märkis ta Universitas Tartuensisele.

Aasta klassijuhataja Ilona Võik

FOTO: Haridus- ja Teadusministeerium 

Õpetajatöö ülikoolis ja keskkoolis on korraldatud Võigu sõnul selliselt, et üks ei segaks teist. Kui argipäeviti on vaja instituudis tegutseda, saavad kooliõpilased temaga interneti teel suhelda. Kõrgkoolis käib osa tööst nädalavahetuseti ja semestrite vahel on pausid. Üldhariduskoolis on jällegi vaheajad. Seega saab kummagi töö vajakajäämised nendel perioodidel korvata. Võigu sõnul täiendavad kaks töökohta teineteist ja ta ei tahaks kummastki loobuda.

Kahe keskkonna erinevuste kohta ütleb aasta klassijuhataja, et üliõpilased on iseseisvamad ja vaoshoitumad – täiskasvanud inimesed. Seevastu on gümnasiste kergem mõjutada ja nad vajavad n-ö lisaema, milles klassijuhataja roll suuresti seisnebki. Kooliõpetaja peab järgima etteantud programmi. „Ülikoolis on õppejõul vabamad käed, aga võib-olla just selle tõttu on ka vastutus suurem,“ sõnas Võik.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Haridustöötajate Liidu korraldatud tänuürituse keskmes olid tänavu kõik Eesti haridustöötajad, kes pidid eriolukorra ja kaugõppe tõttu muutma oma töökorraldust ja õpetamismeetodeid. Võik kinnitas, et distantsilt õpetada pole olnud kerge. Üldhariduskoolis teevad õppekorralduse keeruliseks õpilaste tehniliste võimalustega arvestamine, kanalite rohkus ja nendega kohanemine, õpilastele individuaalse kirjaliku tagasiside andmine, motivatsiooni hoidmine ja kujundlikult öeldes lõppematud tööpäevad. Ülikoolis läks aga mõni internetikursus isegi väga hästi. „Kuid igal juhul – vähemalt õpetajakoolituses – tuleb minu arvates auditoorse õppe võimalusi kasutada võimalikult palju. Suurem osa õpetajatööst on ju suhtlus. Seda peaksid ka tulevased õpetajad arvesse võtma.“

Gala „Eestimaa õpib ja tänab“ peeti tänavu kaheksandat korda. Õpetajatele jagati tunnustusi 12 kategoorias. 

Liina Ludvig

UT praktikant

Jaga artiklit