Hiina on asunud sel sajandil maailmamajanduses üha tähtsamale kohale.
FOTO: Pixabay.com

Teadus võiks olla poliitilisest olukorrast kõrgemal

Aktuaalne

Hiina ja teised Aasia riigid on asunud sel sajandil maailmamajanduses üha tähtsamale kohale. Ka Tartu Ülikool on sõlminud Hiina ettevõttega Huawei Technologies ühiste kavatsuste leppe, mis on aga avalikkuses palju küsimusi tekitanud.

Novembris möödub aasta leppe sõlmimisest. TÜ arendusprorektori Erik Puura sõnul ei kohusta see lepe õiguslikult millekski, vaid on justkui viisakusest antud käepigistus, mille järel võib tulevikus leida ühiseid koostöökohti. Ainus konkreetne samm, mis leppe sõlmimisega kaasnes, oli TÜ üliõpilaste saatmine vahetusprogrammi „Seeds for Future“ raames Hiinasse, kus neile tutvustatakse riigi kultuuri ja nad saavad omandada kogemusi Huawei ettevõttes. Koroonaviiruse pandeemia tõttu aga kevadist programmi ellu ei viidud.

Kuula samal teemal arutelu Universitas Tartuensise taskuhäälingust

Leppe sõlmides tõstatus meedias küsimus, kas selline käik on õigustatud ja julgeolekupoliitiliselt turvaline. Puura selgitas, et kõiki võimalikke ohte tuleb kaaluda ja hinnata, kuid mitte liiga ärevalt kajastada. Seda, kuidas ja millal koostöö Huaweiga jätkub, ei osanud Puura öelda, sest initsiatiiv pole praegu TÜ poolel. „Kui tehakse järgmised pakkumised, hindab ülikool neid kõigepealt,“ sõnas ta.

TÜ Aasia keskuse analüütik Urmas Hõbepappel ütles, et meedia terav reageerimine koostööleppe sõlmimisele on hea näide sellest, kuidas Hiina-teemalised arutelud on võrreldes paari aasta taguse ajaga hoopis teise äärmusesse kaldunud. „Kui kahe aasta eest oleks Huawei-küsimus päevakorrale kerkinud, poleks seda meedias selliselt tõstatatud. Nüüd on pendel ühest servast teise lükatud ja majandusteemade kõrvale on kerkinud julgeolekupoliitilised küsimused,“ rääkis Hõbepappel.

Tema arvates tulebki sellistele koostööprojektidele tähelepanu pöörata. Ent senikaua, kuni need järgivad head tava ning on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusnormidega, ei ole meil midagi karta ja võib koostööd teha.

Teisalt on Eesti valitsus seadnud eesmärgiks, et riskiga tehnoloogia peab kaduma aastaks 2030. Riist- ja tarkvara, mida kasutatakse 5G-võrgu rajamisel, peaks riskivaba olema aastaks 2024.

Seda kommenteerides sõnas Erik Puura, et riskivabu asju ei ole olemas. Pealegi ei ole TÜ ainuke, kes Aasiaga koostööd teeb. Puura tõi näiteks Suurbritannia ülikoolid, kellel on märksa mahukamad koostöölepped, mis on seotud sadu miljoneid maksnud Huawei keskustega.

TÜ arendusprorektor Erik Puura, FOTO: Andres Tennus

Täiesti vale on tema arvates arusaam, justkui oleks meil majanduslik sõltuvus Hiinast või muust Aasia riigist. Praegune lepe näitab soovi olla maailmatasemel ja mitte ära öelda erinevatele pakkumistele. „Kui aga olukord võimendub, siis ei ole raske viisakalt keelduda,“ ütles Puura.

Võimalikud ohud

Arendusprorektor tõdes, et peale Huawei ei ole TÜ-l teisi ettevõtluse lepingupartnereid Aasiast. Küll aga on olemas ühisdoktorantuur ja -juhendamine Jaapani ülikooliga.

Aasias on nii demokraatlikke kui ka autoritaarseid riike ja viimased võivad tekitada koostöö suhtes skepsist. Urmas Hõbepapli sõnul tullakse olenemata riigikorrast Eestisse ja TÜ-sse otsima esmajoones kvaliteetseid teadmisi. Ta lisas, et meie kõrgharidus on maailmas tuntud hea kvaliteedi ja seejuures odava hinna poolest.

„Me peame mõistma, et kõik maailma riigid ja kultuurid ei näe tegelikkust meiega samamoodi, kuid see ei tähenda, et nendega ei peaks koostööd tegema. Dialoog peab jätkuma ka kõige raskematel aegadel,“ ütles ta.

Siiski on tema väitel Eestis juba näiteid sellest, kuidas üksikisik mängitakse nurka ja pannakse olukorda, kus ta peab hakkama andma salajast infot ja esindama mingi riigi huve kas ülikoolis või Eestis. Sellised juhtumid on TÜ-sse ja Eestisse tulnud seetõttu, et kontaktid on loodud isiklike suhete tasemel. Teaduse tegemine on küll alati ühiste huvide ja projektide kaudu toiminud, kuid meie teadlased ei arvesta mõnikord, et partneritel võivad olla ka muud motiivid.

TÜ Aasia keskuse analüütik Urmas Hõbepappel, FOTO: Erakogu

Hõbepappel pakub lahenduseks, et inimestevahelised kontaktid peaksid küll säilima, kuid need võiksid olla institutsionaalselt kontrollitud. Sestap uuribki Aasia keskus, mida TÜ teadlased Aasia-teemalises teadustöös teevad.

Vastukaaluks ütleb Puura, et TÜ-s on tugev akadeemilise vabaduse printsiip, mistõttu on keeruline keskselt öelda, et teatud ülikoolide või asutustega ei tohi koostööd teha. „Kui te arvate, et Eesti riik jätab need kontaktid kontrollimata, siis te eksite,“ sõnas Puura.

Hõbepappel leiab, et üks viis, kuidas TÜ teadlasi sedalaadi ohtudeks ette valmistada, on teha teavitustööd. „Me pole harjunud, et koostööettepanekuid tehakse teatud motiividel,“ ütles ta. Kui leppida nii ülikoolis kui ka kogu Eestis kokku, kellega ja millistel eesmärkidel suhelda, siis on ka riskid väiksemad. Seejuures tuleb ka partneritele selgitada, mida tähendab meie jaoks akadeemiline vabadus.

Erinevad väärtused

Küsimusele, kuidas suhtuda väärtuste konflikti, näiteks erinevasse arusaama inimõigusest, vastas rahvusvaheliste suhete ringi liige Jan Lucas Videvik, et Hiinas on perekond olnud alati tähtsam kui indiviid. „Viimane versioon Hiinast on näidanud, et inimõigused ei ole riiklike eesmärkide seadmisel ja saavutamisel takistuseks. Need ollakse valmis kõrvale heitma, nagu Hongkongis, et saavutada majanduslikud või geopoliitilised tahtmised,“ rääkis Videvik.

Rahvusvaheliste suhete ringi liige Jan Lucas Videvik, FOTO: Erakogu

Mida Euroopa Liit või USA ka ei ütleks, Hiinal on oma piirides tugev mõjuvõim. „Seda projitseeritakse ka väljapoole, näidates pehmet jõudu, kui investeeritakse teistest Euroopa riikidest märksa enam näiteks Kreekasse või Ungarisse,“ sõnas Videvik. Tema sõnul ei vaata Hiina maailma väärtuspõhiselt.

Kui aga valitsevad niivõrd erinevad arusaamad, kuidas siis teha koostööd? Erik Puura arvates võiks teadus ja selle areng olla igasuguste poliitiliste suundumuste suhtes ülimuslik, muidu jääb inimkond kapselduma. Teisalt peab ta õigeks, et kui mõni riik on käitunud meie jaoks poliitiliselt ebakorrektselt ja oluliseks peetakse sanktsioonide rakendamist, siis lähtub sellest ka ülikool.

Urmas Hõbepappel tuletab meelde, et inimlikkust ei maksa unustada. Paljud teadlased tunnevad end oma riigiaparatuuris halvasti ja tahavad luua sidemeid väljaspool kodumaad. „Niisiis peame neid aitama,“ leidis ta.

Puura lisas, et praegu sel teemal käiv debatt on tekitanud olukorra, kus välisteadlased ja -üliõpilased tunnevad kohati ühiskonna ees hirmu. Seepärast tuleb arvestada, et võimalikke konflikte ei hakataks käsitlema inimvihkajalikult.

Mari Eesmaa

mari.eesmaa [at] ut.ee

Jaga artiklit