Eriliste tegude eest saab rinda tükikese ülikoolist

Aktuaalne

Ülikooli keskne tunnustussüsteem tegi läbi uuenduskuuri: muudeti tunnustamise korda ja loodi teenetemärgid. Silmapaistvate inimeste esiletõstmisele saavad kaasa aidata kõik ülikoolipere liikmed.

Tarkusekuu esimesel päeval jõustus ülikooli uus tunnustamise kord. Akadeemilise sekretäri Tõnis Karki sõnutsi aitavad uuendused murda mõnda väljakujunenud tava, näiteks harjumust tunnustada inimesi tähtsa sünnipäeva aegu, ja tõsta paremini esile neid, kes on teinud ülikooli heaks midagi olulist. Uuenduste käigus loodi kaks uut teenetemärki: pikaajalistele töötajatele mõeldud rinnamärk „100 semestrit ülikoolis“ ja Ülikooli Tänutäht, mis antakse ülikoolivälistele isikutele, kes on osutanud TÜ-le suuri teeneid. 

Uue korra kohaselt on tunnustuse määramisel kõik ülikooli liikmed võrdsed, st teenetemärke antakse nii töötajatele kui ka üliõpilastele. Ka teenetemärgiga tunnustamise ettepanekuid saavad edaspidi teha kõik ülikoolipere liikmed – pole tähtsust, kas esitaja on üliõpilane või töötaja. Selleks on ülikooli kodulehel spetsiaalne veebivorm. „Sinna tuleb kirjutada väike, kuni tuhandest tähemärgist koosnev põhjendus, miks ettepanek tehakse. See peab olema konkreetne, sest sellest peab selguma, mille eest tuleks inimest tunnustada,“ täpsustas Karki. Ta rõhutas, et põhjendus peab olema kindlasti läbimõeldud ja mõjus, et teenetemärkide komisjon, kuhu kuuluvad kõigi valdkondade esindajad, akadeemiline sekretär ning personaliosakonna ja üliõpilaskonna esindaja, saaks seda arvesse võtta. Oma ettepanekud teevad ka rektor ja komisjoni liikmed.

Tunnustamisettepanekuid võib esitada aasta läbi, kuid aumärke ja teisi teenetemärke antakse pidulikult üle rahvusülikooli aastapäeva paiku. Seepärast kogutakse saabunud ettepanekud kokku 21. septembril. Hiljem esitatud ettepanekuid kaalutakse alles järgmisel sügisel.

Pärast ettepanekute saabumist kogunev komisjon teeb omavahelise arutelu tulemusena rektorile ja senatile ettepaneku, keda millise teenetemärgiga tunnustada. Karki sõnutsi on eeldus see, et komisjon lähtub oma otsustes inimese teenetest, mitte näiteks tema ametikohast või juubelisünnipäevast. „Komisjoni liikmed on oma otsustes sõltumatud ning komisjonisiseseid arutelusid selle üle, kellele tunnustus määrata ja kellele mitte, ei avaldata,“ lisas ta.

Suure medali ja Skytte medaliga tunnustamise otsuse teeb senat; medali, tänutähe ja aumärgiga tunnustamisel jääb viimane sõna rektorile.  

Uus kujundus

Kes ülikooli hoonetes ringi vaadanud, võib olla märganud plakateid, millel tutvustatakse uusi ja uue kujundusega teenetemärke. Kujunduse uuendamist eest vedanud teadus- ja arendustegevuse nõunik Katrin Pajuste-Kuul, õigusnõunik Aliis Liin ja rahvusvahelise koostöö juht Kristi Kerge viitavad, et kavandikonkurss uue kujundusega märkide leidmiseks kuulutati välja juba 2018. aasta sügisel. Toona sooviti anda rahvusülikooli 100. aastapäevaks värske välimus nii rektori ametiketile kui ka teenetemärkidele. „Ühtne kujundus oli selle konkursi lähtetingimus,“ täpsustas Pajuste-Kuul.

Samal ajal kutsus rektor kokku tunnustamispõhimõtete korrastamise komisjoni, kes arutas kogu tunnustamissüsteemi läbi ja tegi muu hulgas ettepaneku, et kõik autasud võiksid olla kantavad. Selle tulemusel saabki edaspidi kõiki teenetemärke uhkelt rinnas kanda. „Senised suur, väike (viimane neist on nüüd uue nimetusega medal) ning ka Skytte medal olid pigem meenemedalid ning ülikooli kõrge tunnustuse saamise au ei olnud võimalik välja näidata,“ märkis Tõnis Karki.

Kui ametikett sai juubeliaastaks valmis, siis märgid vajasid veel mõningast tööd. Nii võibki kunstnik Julia Maria Künnapi kujundusega teenetemärke näha alates tänavu sügisest. Kõikide märkide kujunduse keskne motiiv on ülikooli peahoone portikus. Kujutatavad elemendid kannavad eri tähendusi, kuid kunstniku kirjelduste järgi on üks peamisi sõnumeid, et ülikool on lõikumispunktide ja ideede kogum ning kohtumispaik.

Kantavad märgid

Kõik teenetemärgid on valmistatud hõbedast. Neist suuremad (suur medal, medal, Skytte medal ja tänutäht) on kinnitatud siidist lindi külge. Eraldi tähelepanu väärib aga suur medal, mille kaunistuselemendina on kasutatud maakivi, mis on pärit peahoone keldrist. Kunstnik on kirjeldanud, et see teeb iga medali kordumatuks ja rõhutab saaja sidet ülikooliga. Samast peahoone keldrikivist lõigatud plaatidega on ehitud ka rektori ametikett.

Uue ilme sai ka ülikooli aumärk. Katrin Pajuste-Kuul lisas, et Ene Valteri tehtud kujunduse uuendamise ainus põhjus oli soov rektori ametiketi ja teenetemärkide kujundus ühtlustada.

Kõik, keda on enne 2020. aastat autasustatud Skytte medali või suure või väikese medaliga, võivad ülikooli veebilehel esitada avalduse kantava teenetemärgi saamiseks.

Tunnustamise kohta Tartu Ülikoolis saab lähemalt lugeda veebilehel www.ut.ee/et/ulikoolist/ulikool-tunnustab.

Maarit Stepanov

UT peatoimetaja

maarit.stepanov [at] ut.ee

Jaga artiklit