TÜ masinnägemise professor Gholamreza Anbarjafari peab inauguratsiooniloengu 7. septembril kell 16.15 ülikooli aulas.
FOTO: Siim Vatalin

Kuidas suhtlevad inimene ja robot?

Inauguratsioon

Tehisintellektil põhinevad sotsiaalsed agendid ja robotsüsteemid on viimasel ajal pälvinud üha enam tähelepanu paljudes valdkondades, nagu masinnägemine, tehisintellekt, inimese ja masina vaheline suhtlus ning protsesside nutikamaks muutmine. Tekkinud on valdkondadevaheline koostöö. 

Oma inauguratsiooniloengul räägib professor Gholamreza Anbarjafari masinnägemise rakendusviisidest inimese ja roboti vahelises suhtluses, keskendudes afektiarvutusele. Ta käsitleb erinevaid tunnusehõive viise (nt pildil, helil või puudutusel põhinevaid) ning dimensioonide vähendamise ja semantilise mõistmise vajadust (nt näotuvastus, äratundmine ja jälgimine ning audiovisuaalne tunnusehõive). Samuti kirjeldab ta, kuidas tema inimkäitumisalase uurimistöö tulemusi kasutatakse inimese ja roboti suhtluse parandamiseks – see on võimalik tänu inimese mitmetahuliste emotsioonide äratundmisele ja analüüsimisele ka olukorras, kus inimene andmehõivesüsteemiga koostööd ei tee.  

Inauguratsiooniloeng on inglise keeles.

Tehnoloogiainstituudi masinnägemise professor Gholamreza Anbarjafari (Shahab) on loonud intelligentse masinnägemise labori, mis on Baltimaade suurim omalaadne. Ta on olnud Euroopa teaduse ja tehnoloogia alase koostöövõrgu (COST) info- ja kommunikatsioonivaldkonna tehisnägemise ja keeletehnoloogia integreerimise töörühma teaduskoordinaatori asetäitja ning esindanud Eestit ka mitme teise COST-i projekti juures. Anbarjafari on mitme teadusajakirja, eriväljaande ja raamatuprojekti kaastoimetaja ning külalispeatoimetaja. 

Lisaks on ta Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (IEEE) vanemliige ja juhib IEEE Eesti sektsiooni signaalitöötluse, lülituste ja süsteemide ning pooljuhtlülituste töörühma. Professor Anbarjafari uurimisvaldkondade hulka kuuluvad masinnägemine, masinõpe, inimese ja roboti vaheline suhtlus, graafilised mudelid ning tehisintellekt. Tema juhendamisel on kaitstud 17 magistri- ja seitse doktoritööd ning ta on avaldanud üle 130 teadusartikli. 

Jaga artiklit