UT lugejad said avaldada oma arvamust.
FOTO: Maarit Stepanov

Mida ootab UT lugeja?

Uudis

Jaanipäeva eel toimus järjekordne Universitas Tartuensise lugejauuring. Veebiküsimustikule vastas 885 inimest, kelle mõtetest ja arvamustest teeme siinkohal lühikese kokkuvõtte.

Esmalt aga mõni sõna uuringust endast. Kõige enam osales selles üliõpilasi – 411 vastanut määratles end just nii. Vastanute arvu poolest teisele kohale jäid vilistlased ja endised üliõpilased (201) ning kolmandale ülikooli töötajad (200). Osalenute seas oli suur hulk neid, kelleni ajakiri pole jõudnudki – seda väitis 175 inimest.

Universitas Tartuensises ilmuvaid lugusid pidas väga huvitavaks 6% ja üldiselt huvitavaks 39% lugejaid. Vaid üksikuid lugusid pidasid huvitavaks 32% vastanutest. Suur hulk inimesi ei osanud arvamust avaldada või ei olnud ajakirja kunagi lugenud (22%).

Suurima vastajarühma, üliõpilaste arvates on kõige huvitavamad rubriigid „Tudengid“, „Aktuaalne“ ja „Teadus“. Kõige vähem ahvatlevad neid ajakirja lõpus olevad teadete ja õnnitluste leheküljed ning reportaaž. Töötajad hindavad teateid veidi rohkem – neile pakuvad kõige vähem huvi hoopis arvustused ja ettevõtlusest rääkivad lood. Kõige huvitavamana tõid nad aga esile artiklid, milles kajastatakse põhjalikult aktuaalseid teemasid, persoonilood ja teadusrubriigi kirjutised. Samade rubriikide artikleid hindavad kõrgelt ka ülikooli vilistlased.

Uuringus osalenud said vabas vormis kirjutada, mis on ajakirjas hästi ja mis halvasti. Sellest tuli esile nii konstruktiivset tagasisidet ajakirja seniste numbrite kohta kui ka hulk häid uusi ideid. Kõikide vastajarühmade esindajad kirjutasid, et ajakirjas võiks olla rohkem teadusega seotud lugusid. Märgiti, et ajakiri ei peaks hoiduma kriitilisest joonest, näiteks võiks ilmuda rohkem ülikoolikriitilisi lugusid, süvakäsitlusi TÜ-ga seotud projektide kohta ja uuriva ajakirjanduse stiilis lugusid. Töötajad soovisid lisaks ka õpetamisega seotud artikleid. Erinevalt teistest vastajarühmadest soovis silmapaistev hulk üliõpilasi, et UT võiks olla meelelahutuslikum. Uute ideedena pakuti, et ajakirjas võiks olla ristsõna või järjejutt. Paljud andsid teada, et sooviksid näha ajakirjas rohkem kaastöid.

Senisest vähem soovitakse UT-s näha ülikooli maine kujundamist ja turundamist ehk nagu kirjutas üks vilistlane: ajakirjal võiks olla juures vähem reklaamväljaande tunnet. 

Kriitikanooli heideti ka ajakirja paberivaliku pihta. Kui mõnda vastajat häirib tõik, et praegust paberit ei saa kasutada tulehakatuseks, siis osa lugejaid tegi ettepaneku olla keskkonnasõbralikum: trükkida loodussõbralikumale paberile või avaldada lood ainult veebis. Üldiselt koorus aga vastustest välja, et enamik UT lugejaid eelistab veebist artiklite lugemisele just nimelt paberajakirja. 

Palusime vastajatel tulevikule mõeldes hinnata, mis võiks olla järgmise kümne aasta jooksul ajakirja lugude käsitluses ja valikus kõige tähtsam. Tartu Ülikooli puudutavate teemade käsitlemise tõid olulisimana esile kõik uuringus osalenud vastajarühmad. Üliõpilased pidasid teisena oluliseks kaastöö tegemise võimalusi ja sarnaselt töötajatega hindavad nad kõrgelt tõsiste teemade sisulist analüüsi. Töötajate seas jäi populaarsuselt kolmandale kohale soov, et ajakirjas ilmuvad lood võiksid tekitada avatud arutelu. Vilistlased hindasid väga objektiivsust teemade käsitlemisel ja teaduse populariseerimist.

Lugejauuringu tulemusi kasutatakse ajakirja tulevikusihtide seadmisel ja lugude edaspidisel kavandamisel. Toimetus tänab kõiki uuringus osalenuid.

Maarit Stepanov

UT peatoimetaja

maarit.stepanov [at] ut.ee

Jaga artiklit