Heino Liiv 90
7. septembril tähistab oma 90. sünnipäeva kauaaegne inglise filoloogia kateedri (praeguse anglistika osakonna) juhataja Heino Liiv.
Heino Liiv sündis 1930. aastal Võrumaal Kioma külas. 1949. aastal küüditati ta Võru gümnaasiumi lõpuklassi õpilasena Siberisse. Juubilari energilisest ja sihikindlast loomusest annab tunnistust see, et väljasaadetuna suutis ta Irkutski Pedagoogilises Võõrkeelte Instituudis omandada kõrghariduse.
Naasnud 1956. aastal Eestisse, töötas ta Võru esimeses ja Tartu viiendas keskkoolis võõrkeelte õpetajana. 1961. aastal kutsus Lääne-Euroopa keelte kateedri juhataja Kallista Kann ta tööle ülikooli, kus ta alustas inglise filoloogia kateedris õpetajana ja jätkas hiljem vanemõpetajana.
Aastatel 1964–1966 täiendas Liiv end Leningradi Ülikoolis, kus 1975. aastal kaitses ka pedagoogikakandidaadi kraadi, ja aastal 1978 sai temast Tartu Riikliku Ülikooli dotsent.
Kui tema eelkäija dotsent Oleg Mutt tervislikel põhjustel kateedrijuhataja kohast loobus, soovitas ta oma järeltulijaks just Heino Liivi kui inimest, kes oli tema arvates kateedri töö edasiarendamiseks parim. Heino Liiv töötaski inglise filoloogia kateedri juhatajana aastatel 1978–1992.
Aastatel 1973–1976 ja 1985–1989 oli Liiv ka filoloogiateaduskonna prodekaan, 1989–1990 dekaani kohusetäitja ning 1990–1992 romaani-germaani filoloogia osakonna juhataja.
Liivi põhilised uurimisalad olid inglise keele õpetamise metoodika ja kontrastiivne grammatika. Ta on kirjutanud mitmeid õpikuid, millest olulisemad on „Advanced English for the Estonian Learner“ I ja II osa (kaasautor N. Toots, 1978 ja 1983), „Inglise keele grammatika: õpik üliõpilastele“ (kaasautor A. Pikver, 1991) ja „Inglise keele grammatika keskkoolile“ (kaasautor A. Pikver, 1994).
Koostöös dotsent Juhan Tuldavaga arendasid nad välja eesti kvantitatiivse ja kontrastiivse lingvistika uurimisharu. Nende töödel, mida ülikool avaldas kogumikes Methodica ja Linguistica, oli üleliiduline menu. Kokku on Liiv avaldanud üle saja teaduspublikatsiooni.
Kui Heino Liiv sai kateedrijuhatajaks, seadis ta endale kolm suurt eesmärki. Esimene neist oli kateedri koosseisu täiendamine uute õppejõududega ja nende kvalifikatsiooni parandamine. Uusi õppejõude toodi üle võõrkeelte kateedrist ja ülikooli kirjastusgrupist või jäeti kraaditaotlejana tööle kohe pärast ülikooli lõpetamist.
Teiseks tähtsaks eesmärgiks pidas Liiv Tartu kui kinnise linna staatuse kiuste seada sisse sidemed välisülikoolidega, kasutades kõiki kättesaadavaid võimalusi. Tal õnnestus säilitada kontaktid oma ameeriklastest kolleegidega, kellega ta oli tutvunud õpingute ajal Leningradis.
Liiv lõi sidemed Briti saatkonnaga Moskvas, kust ta sai dokumentaalfilme üliõpilastele näitamiseks. Perestroika saabudes ja vabamate olude tekkides lõi ta sidemed ülikoolidega Suurbritannias, Soomes, Saksamaal ja Hispaanias. Nii jõudis Tartusse kursusi lugema ka välislektoreid.
Kolmandana pidas ta oluliseks uute suundade juurutamist lingvistikas, et viia inglise keele õpetamise metoodika teaduslikele alustele. Koostöös saksa filoloogia kateedri juhataja dotsent Tuldavaga algatati kontrastiivse lingvistika, tekstilingvistika ja kvantitatiivse lingvistika uurimissuunad. Keskenduti kvantitatiivsele tekstianalüüsile, et objektiivselt hinnata õpikute tekstide raskust.
Liivi algatusel seati sisse viienda kursuse üliõpilaste erialapraktika Moskvas, kus üliõpilased said üleliidulises võõrkeelse kirjanduse raamatukogus koguda materjali oma diplomitööde jaoks.
On märkimisväärne, et Liivil õnnestus töötada kateedrijuhatajana ja muudel juhtivatel ametikohtadel, olemata NLKP liige.
Kolleegid teavad Liivi kui täpset ja nõudlikku õppejõudu, kes hoidis oma inimesi ja oli alati väljas kateedri huvide eest.
Soovime juubilarile jätkuvat vastupidavust ja vaimuerksust!
Kolleegid anglistika osakonnast
Lisa kommentaar