TÜÜE uus esimees Karl Lembit Laane
FOTO: Andres Tennus

Üliõpilaskonna uus juht tahab tuua TÜÜE tudengitele lähemale

Tudengid

Juuli alguses TÜ üliõpilasesinduse (TÜÜE) esimehe kohale asuv Karl Lembit Laane lubab hoida latti kõrgel. Koroonakriis on tema sõnul paljastanud mitmeid muresid, mida tuleb tuleval õppeaastal lahendama asuda.

Ülikooli peahoones 4. juunil toimunud üliõpilasesinduse volikogu koosolekul valiti TÜ üliõpilasesinduse uueks esimeheks Karl Lembit Laane, kelle mandaat algab 1. juulil. Veel juuni lõpuni TÜÜE esimehe rollis oleva Allan Aksiimi sõnutsi oli kandidaate kolm ning Laane sai juba esimeses valimisvoorus kõige rohkem hääli – volikogu 20 liikmest oli tema poolt 10. „Seega oli teises voorus oli hääletus Karl Lembitu poolt või vastu ja 12 häälega valiti ta ametisse,“ kirjeldas Aksiim.

Kes ta on?

TÜÜE esimehe ametisse asuv Karl Lembit Laane on olnud üliõpilaskonnaga seotud varemgi. 2018. aastal alustas ta sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilaskogu ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi üliõpilaskogu liikmena. Vaid mõni kuu hiljem usaldati talle üliõpilasesinduse juhatuse aseesimehe koht, millel ta toimetas 2019. aasta suveni, olles samal ajal ka instituudi üliõpilaskogu liige. Nüüd, pärast ajateenistuse läbimist, on Karl Lembit Laane tagasi ülikoolis ja üliõpilasesinduses – sedapuhku uues rollis.

Universitas Tartuensise küsimustele peamiste tegevuseesmärkide kohta vastas peatne TÜÜE esimees Karl Lembit Laane, et üliõpilasesinduse sihid on kantud kolmest soovist. Ta tõi esimesena esile, et üliõpilaste huvid, vajadused ja tahe peaksid olema esindatud kõigi üliõpilaskonda puudutavate otsuste juures. Teisena märkis ta, et peab oluliseks TÜÜE ja üliõpilaste vahelist sidet. „Et üliõpilased näeksid TÜÜE-t mitte mingi kauge ja võõra osana ülikoolist, vaid päriselt enda huvide kaitse organisatsioonina,“ tõi Laane esile. Ta lisas, et kuigi praegu TÜÜE alles analüüsib tegutsemisvõimalusi koroonaviiruse leviku tingimustes, on tal selge soov tuua üliõpilasesindus tudengitele lähemale. Selleks on plaanis kaasata suuremat hulka üliõpilasi TÜÜE tegevusse, näiteks töörühmadesse ja aruteludesse. Laane sõnutsi on aga ettepanekud teistegi koostööviiside leidmiseks igati oodatud. 

Pikalt vindunud teemad

Kui enne Nõukogude okupatsiooni oli üliõpilaskonna esindusel ehk toonase nimega edustusel oma supiköök ning peeti plaani rajada oma staadiongi (loe lähemalt siit), siis praegusel TÜÜE-l Laane kinnitusel sedalaadi plaane pole. „Kuigi mõte taskukohasest tudengisööklast mulle isiklikult meeldib, oleks naasmine sellise tegevusala juurde TÜÜE-le pisut palju,“ tõdes ta. 

Tähelepanu on seega koondatud muule. Järgmisel õppeaastal tuleb peatse esimehe sõnutsi tegeleda mitme küsimusega, mis on lahendust oodanud juba aastaid. „Doktorantuurireform, kõrghariduse ja teaduse rahastus, üliõpilaste ligipääs kõrgharidusele ning nende riiklikud sotsiaalsed tagatised on teemad, millest ei saa ei üle ega ümber,“ ütles Laane. Neis üleriigilistes küsimustes tuleb teha tihedat koostööd Eesti Üliõpilaskondade Liiduga. 

„Ülikooli sees on meie põhirõhk endiselt õppekvaliteedil: et õppejõud oskaksid õpetada, üliõpilastel oleks vajalik tugisüsteem, mis aitaks õpingutega tõrgeteta toime tulla, õppekorraldus oleks tudengisõbralik ning tagasisidesüsteem võimaldaks tuvastada murekohti õppeainetes ja -kavades,“ sõnas Laane. 

Ei välista meeleavaldust

Samuti vajavad lahendust mured, mille on esile toonud koroonakriis. Laane sõnul on üks põletavamaid küsimusi see, mis saab välisüliõpilastest. „Praegu on tõsine oht, et kolmandatest riikidest pärit välisüliõpilased ei saa sügissemestril Tartusse õppima asuda ning Riigikogus surutakse läbi eelnõu, mis piirab oluliselt nende võimalusi siin elada ja töötada,“ märkis Laane. Tema sõnul toob võimaluste piiramine kaasa vajaduse teha kärpeid. Ta loetles mitmeid küsimusi, mis jäävad selle tagajärjel vastuseta: kust on ülikoolid sunnitud laekumata jäänud õppemaksu tõttu kokku tõmbama;  kui palju peab kinni panema õppekavu, millega on suudetud seni elus hoida Eesti teaduspädevust; kust tuleb akadeemiline järelkasv, kui eestlased pole doktorantuurist ja Eesti teaduspärandi edasikandmisest huvitatud; kui palju kõrgharitud eksperte me kaotame, kui nad pagendatakse siit sisuliselt pärast õpinguid ilma võimaluseta Eesti arengusse panustada, jne.

Laane tõi esile ka teise päevakorrale tõusnud teema. Nimelt lubab kevadine koroonakogemus ennustada, et e- ja distantsõppe osakaal ülikoolis kasvab, mistõttu on tarvis arutada, kuidas korraldada õpet nii, et selle kvaliteet ja üliõpilaste õigused ei kannataks. „Tean, et mõnes instituudis arutelud selle üle juba käivad ning et rektoraat on tellinud sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuselt sel teemal eraldi uuringu. Need on sammud õiges suunas ja üliõpilasesindus tahab nendega kaasas käia,“ ütles Laane.

Viimasena rõhutas TÜÜE peatne juht, et üliõpilasi puudutavaid otsuseid tehes tuleb mõelda ka nende vaimsele tervisele. Toetudes hiljuti avaldatud üleeuroopalisele tudengiuuringule Eurostudent võib järeldada, et see on valdkond, millele tuleb pöörata varasemast rohkem tähelepanu. „Selle [uuringu] tulemused on nüüd teada: pidevad või sagedad vaimse tervise mured olid juba enne kriisi väga levinud,“ tõi Laane esile. Ta kirjeldas, et peaaegu pooled uuringusse kaasatud üliõpilased kurtsid liigset muretsemist, loidust ja väsimust ning kolmandik oli kogenud pingetunnet, võimetust lõdvestuda, vähenenud keskendumisvõimet ja kurvameelsust. „Sellekevadine sunniviisiline sotsiaalne isolatsioon sai sellesse ainult lisa tuua. Ülikool peab sellega arvestama ja oma tugistruktuurid valmis seadma, et õpe ei tooks endaga kaasa tervisekahju,“ ütles Laane.

Mis puudutab aga tudengieluga kaasas käivaid küsimusi, lubas laane, et TÜÜE paneb ka edaspidi oma õla alla ööraamatukogu ja ülikooli balli korraldamisele. „Teeme struktuuriüksuste juhtidega koostööd, et igasse õppehoonesse tuleks tudengituba, ning oleme kohal seal, kus on tudeng,“ ütles Laane. „Kui aga jäävad kestma need riiklikud probleemid, mida varem mainisin, ei saa välistada, et tudengid peavad minema tänavatele.“

Maarit Stepanov

UT peatoimetaja

maarit.stepanov [at] ut.ee

Jaga artiklit