Tartu tudengipäevade meeskond on korraldamisel üksteisele igakülgselt abiks.
FOTO: Hanna Rattasepp

Tartu tudengipäevade õnnestumised ja viperused

Tudengid

Tartu tudengipäevad, mis on üks populaarsemaid ülikoolilinna festivale, jäävad sel kevadel ära. Korraldajad meenutavad eelmiste aastate kogemusi ja äpardusi ning valmistuvad juba sügiseseks festivaliks.

Nagu kõik teised üritused Eestis, jäeti ka tudengite festival ära koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu. „Kiiresti muutuvad sündmused tulid kõigile ootamatult ning otsus festival ära jätta sündis kõigi tervisele ja heaolule mõeldes,“ sõnas tudengipäevade meediajuht Karolina Kadak.

Olgugi et kevadfestival traditsioonilisel moel ei toimu, ei unustata tudengeid ära. Selle asemel on mõeldud, kuidas pakkuda inimestele kodustes tingimustes toredat tegevust, rääkis Kadak. Tudengipäevade sotsiaalmeediakanalitel tasub silma peal hoida, sest sealt võib leida näiteks idee, kuidas teha kodus õllejoogat või Emajõe temperatuuri meenutavas vannivees traditsioonilist Karsummi.

Festival on korraldajate nägu

Tartu tudengipäevad ­– algse nimega Tartu üliõpilaspäevad – toimusid esimest korda 1965. aasta oktoobrikuus. Nõnda tähistati rahvusvahelist üliõpilaspäeva, mis on 17. novembril. Esimene sügisfestival peeti aga 1989. aastal. Selle käigus toimus ligikaudu kümme üritust, millest võttis osa kokku umbes 7000 üliõpilast. Samal õppeaastal korraldatud esimesel kevadfestivalil oli juba 10 000 osalejat.

Nüüdseks on tudengipäevadest saanud üks Tartu oodatumaid festivale, mida korraldab Ülikooli Kultuuriklubi. Programmis on ligikaudu 150 ettevõtmist, sealhulgas mitmesugused kultuuri- ja muusikaüritused ning omapärased võistlused, kus pannakse proovile kiirus ja taibukus.

Korraldusmeeskonda kuulub umbes 30 aktiivset liiget, keda aitavad toetajaliikmed ja vajaduse korral ka kultuuriklubi vilistlased. Festivali kavandamist alustatakse meeskonna ajurünnakuga, kus sünnivad kõige vingemad ideed, kirjeldas Kadak. Korraldajad valivad endale meelepärase ürituse ja neile tuleb toeks ka „parem käsi“ ehk abistav korraldaja.

Igal nädalal peetakse koosolekuid, et arutada korraldustööd ja olla üksteisele abiks. Peale ürituse organiseerimise peavad korraldajad leidma ka sponsoreid, tegelema turundusega ja olema teistele meeskonnaliikmetele abiks.

„Festival on korraldajate nägu: ürituste kava kujuneb selle järgi, mis kellelegi hingelähedane on ja silmad särama paneb,“ sõnas Kadak. Samal ajal jälgitakse tähelepanelikult, et kava oleks mitmekesine ja iga üliõpilane leiaks sellest midagi meelepärast, lisas ta. Samuti hoitakse festivali kavas traditsioonilisi üritusi nagu pannkoogihommik, Mälukas ja öölaulupidu.

Unetud ööd

Olgugi et festivaliks püütakse valmistuda põhjalikult, võib ürituste ajal ette tulla ootamatusi. Paari sellist lugu meenutas kultuuriklubi endine liige Hegert Leidsalu, kes paar aastat tagasi aitas vilistlasena mõnda üritust korraldada.

„Vastutasin pubirallil koos tiimikaaslasega registreerimise ja punktiarvestuse eest. Peakorraldajal juhtus aga logistiline apsakas ja nii algas ürituseks vajalike seadmete ülespanek Raekoja platsil vaid pool tundi enne ürituse algust. Osalejad olid muidugi selleks ajaks juba valmis,“ jutustas ta.

Hilinemisest tekkinud probleem leidis kiire lahenduse: samal ajal kui ülejäänud meeskond alustas seadmete ülespanekut, hakkas Hegert koos kaaslasega juba osalejaid registreerima.

Kuna festival on nädalapikkune ja üritusi jagub hommikust hilisõhtuni, pole unetud ööd korraldajaile võõrad. Hegert meenutas üht juhtumit, kui meeskond pidi pärast öölaulupidu järgmisel hommikul varakult Emajõe ääres juba uue sündmuse jaoks kohal olema.

Et öölaulupidu on suur ja kauakestev üritus, venis tehnika kokkupanemine öösse. Pärast seda oli veel korraldusmeeskonna koosolek. Kui Hegert järgmisel hommikul kell kaheksa Emajõe äärde jõudis, oli peale tema kohal veel ainult üks inimene.

Kui ta kolmandale tiimikaaslasele helistas, võttis see telefoni vastu väga unise häälega ja ütles, et sai ainult neli tundi magada. Selle peale vastas Hegert reipalt, et tema magas kolm tundi. Õige pea hakkasid ka kõik teised uniste nägudega kultuuriklubi liikmed jõe äärde saabuma.

Lõpptulemus on vaeva väärt

Nii suurejoonelise festivali korraldamisel on arvukate ürituste planeerimine ja elluviimine vahel tõeline proovikivi. Meediajuht Karolina Kadaku sõnul tuleb ette ka raskemaid hetki ja valatud on pisaraidki – näiteks eelmisel kevadel, kui korraldajad pidid kell viis hommikul minema Emajõe äärde võistluse „Wipe out!“ jaoks SUP-laudu pumpama, et kõik õigeks ajaks valmis saaks.

„Õnneks on Tartu tudengipäevade tiim piisavalt suur, nii et festivali põhikava ürituste korraldamisel meil energiast puudu kindlasti ei tule. Lõpuks on see kõik pingutust väärt ja kui festival on läbi, tunneme sellest puudust,“ tõdes Kadak.

Grete Volmer

inglise keele ja kirjanduse esimese aasta bakalaureusetudeng

Jaga artiklit