Valter Lenk
17.11.1929–08.02.2020
Lahkunud on kauaaegne Tartu Ülikooli õppejõud ja spordiklubi juht, Eesti Akadeemilise Spordiliidu asutaja, SELL-i mängude taaselustaja, spordiajaloo uurija ning võistluste korraldaja, teenekas ja mitmekülgne spordimees Valter Lenk.
Valter Lenk lõpetas TÜ kehakultuuriteaduskonna 1953. aastal. 1962. aastal naasis ta alma mater’isse õppejõuks, juhtis sportmängude kateedrit ja sai 1990. aastal dotsendiks. Aastatel 1965–1990 oli Lenk TÜ spordiklubi eestvedajate seas, algul aseesimehe ja hiljem esimehena. 1992. aastal loodi tema algatusel ülikooli spordikeskus ja 1995. aastani oli ta selle juhataja.
1970.–1980. aastatel oli Lenk mitme võistlussarja ja tervisespordiürituse idee autor ning põhikorraldaja, sh Eesti-Läti-Leedu ülikoolide turniirid korv-, võrk- ja käsipallis, Tartu-Tallinna 100 laua korvpalliturniir ja „Tervisekilomeeter“.
1992. aastal asutati Lengi eestvõttel Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL), mis sai peagi Rahvusvahelise Üliõpilasspordiliidu FISU liikmeks. Nii pääsesid Eesti tudengid võistlema universiaadidel ja üliõpilaste MM-idel. EASL-i eelkäija, Tartu Ülikooli juures tegutsenud Eesti Akadeemilise Spordiklubi initsiatiivil oli alates 1923. aastast korraldatud Soome, Eesti Läti ja Leedu üliõpilasspordimänge – SELL-i mänge. Lengi energilisel juhtimisel taastati see Nõukogude ajal katkenud traditsioon 1998. aastal ning taasiseseisvunud Eesti esimestel SELL-i mängudel Tartus osalesid 13 riigi tudengisportlased.
Lenk oli ka Eesti Spordiajaloo Seltsi asutamise juures 1989. aastal. Hiljem sai temast seltsi esimees ja 2001. aastast on ta seltsi auliige. Suurest huvist spordi ja selle ajaloo vastu ning tänu oskusele seda kirja panna – Valter Lenk oli enne Tartu Ülikoolis töötamist mõnda aega olnud ajalehe Rahva Hääl reporter ning üks Eesti Spordiajakirjanike Liidu asutajaid – sündis arvukalt sportmängude ja spordiajaloo teemalisi kirjutisi, samuti oli ta mitme Eesti spordi aastaraamatu ning näiteks raamatute „Korvpall. Minevikust tänapäevani“ (1988) ja „Korvpall“ (2002) kaasautor. Tema kirjutatud on „Kääriku spordibaasi kujunemise lugu“ (1997) ja „Üliõpilassport Eestis. Kujunemise lugu“ (1998). Koos Atko-Meeme Viruga koostati kogumik „Kehakultuuriharidus Tartu Ülikoolis 75“ (2003).
Valter Lenk pälvis 1998. aastal riikliku spordipreemia.
Vaimuerksus ja tegutsemisind ei jätnud Valter Lenki ka tervise halvenedes. Kui EASL-i juhid oma mentorit tema 90. sünnipäeval kodus õnnitlemas käisid, oli tal käsil Eesti üliõpilasspordi ajaloo järjekordse raamatu kirjutamine. Teisiti Valter Lenk ei osanud ega tahtnud. Nii jäämegi teda mäletama – toreda suhtleja, uudishimuliku ja sõnaosavana.
Lisa kommentaar