Möödunud aasta novembris sõlmisid Tartu Ülikool ja Huawei Technologies ühiste kavatsuste kokkuleppe, millega näidati üles tahet senisest enam koostööd teha.

Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura sõnul on kokkulepe üsna üldsõnaline ega sisalda kuigi konkreetseid plaane. Esialgu on plaan saata programmi „Seeds for Future“ raames kevadel kaks Tartu Ülikooli üliõpilast Hiinasse tutvuma Hiinaga ja Huawei IT-tööga.

„Ühiste kavatsuste kokkulepe on nagu kihlumine – ka kihludes ei lepita kohe kokku, kus hakatakse elama ja kuidas jagatakse vara. See ei kohusta meid juriidiliselt mitte millekski,“ selgitas Puura.

Hiina telekommunikatsiooniettevõte Huawei on Euroopas viimastel aastatel meediapilti sattunud seoses vaidlustega järgmise põlvkonna ehk 5G-võrgu loomise üle. Vaieldakse selle pärast, kas kaasata Huawei võrgu väljaarendamisse või mitte. Dilemma seisneb julgeolekuküsimustes, täpsemalt pelgavad riigid luureohtu.

Eesti riik otsustas möödunud sügisel asuda Ameerika Ühendriikide eeskujul seisukohale, et Huawei suhtes tuleb 5G-mobiilsidevõrgu arendamisel olla ettevaatlik. Riigi Infosüsteemi Ameti veebilehe andmeil on mitu riiki, näiteks Poola, Tšehhi ja Jaapan, julgeolekuohu tõttu kaalunud loobumist või juba loobunud Huawei toodetest. Näiteks Tšehhi maksuamet ei luba Huaweil osaleda riigihangetes.

Võimalikud ohud

TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane tõdes, et Huaweiga koostööd tehes peab olema ettevaatlik, kuid lisas, et maailmas on Huawei suhtes kahte liiki arvamusi. „Ühed leiavad, et see on tegelik probleem, teised jälle, et skeptilisus Huawei vastu on ameeriklaste katse oma turgu kaitsta,“ sõnas ta. Ülikooli jaoks on koostöö ettevõtetega tema meelest siiski pigem hea.

Erik Puura on Hiina ettevõttega kaasneda võivate ohtudega kursis, kuid lisas, et igasuguse koostöö korral on TÜ jaoks kindel kriteerium riigi ja Euroopa Liidu julgeolek. „Kõikjal maailmas teevad ülikoolid koostööd ettevõtetega, kes arendavad uut tehnoloogiat, ja paraku Eestis selliseid ettevõtteid palju ei ole. Oleks olnud jabur Huawei koostööettepanekut boikoteerida. See oleks andnud poliitilise signaali, mida me anda ei taha,“ ütles ta.

Ühelt poolt on Hiina huvi koostöö vastu Puura sõnul muidugi poliitiline aktsioon, sest ei ole saladus, et Hiina tahab luua uue Siiditee ehk kaubandusliku koridori oma riigist läände. Hiinlased on huvi tundnud ka Tallinna–Helsingi tunneli ehitamise vastu, sest seegi võiks olla osa uuest kaubateest.

Teiselt poolt, ütles Puura, on selline ettevõtte ja ülikooli vaheline koostöö seotud harilike majandushuvidega – tootja saab ülikoolilt tarkade inimeste ideid ja võib üliõpilaste seast endale potentsiaalseid töötajaid värvata.

Ka TÜ arvutiteaduste instituudi juhataja Jaak Vilo tõdes, et Hiina huvi võib olla poliitiliselt laetud, mistõttu ülikool peab hoolitsema enda intellektuaalomandi kaitse eest. „Ma olen kindel, et vastastikku läbipaistval viisil on ikkagi võimalik koostööd läbi viia,“ arvas ta.

TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja Mihkel Solvak arvab samuti, et ei ole üheselt selge, kas Huawei üle käivad vaidlused on seotud julgeolekuhuvidega või lihtsalt turuvõitlusega. Ta lisas, et kui võtta vastu teise riigi investeeringuid, ka teadus-arendustegevuse tarbeks, võib mängus olla selle valitsuse käsi.

„See kehtib mitmete riikide kohta: ei ole võimalik täielikult eristada, kust jookseb piir teaduse-arenduse ja poliitika vahel. Hiina puhul on need aga tugevamalt seotud, sest see on autoritaarne riik,“ sõnas ta.

Vilo selgitas, kui on selgelt kokku lepitud, mida tehakse ja mida mitte, siis ei ole ülikooli ja Huawei koostöös otseseid ohte. Ta lisas, et TÜ tegeleb teadus- ja tudengiprojektidega, mis aitavad kaasa üliõpilaste haridusele.

Sotsiaalne vastutus

Puura kinnitusel koostööleppeid ettevõtetega ei sõlmita kunagi liiga kergekäeliselt, sest TÜ kannab sotsiaalset vastutust. „Tartu Ülikool ei saa teha midagi sellist, mis seaks ohtu riigi julgeoleku või muud väärtused,“ rõhutas ta.

Näiteks on ka kodumaiseid ettevõtteid, kellega koostöö on kahtlane. Kui mõni kasiinofirma tahaks koostööleppe alusel ülikooli abiga uurida, kuidas inimestes kergemini sõltuvust tekitada, siis ülikool sellega kaasa ei läheks – seegi tähendab sotsiaalset vastutust, ütles Puura.

Teise näitena nimetas ta Peter Vesterbackat, kes on Tallinna–Helsingi tunneli projekti üks eestvedajaid ja püüab idee elluviimiseks kaasata Hiina investoreid. Muu hulgas on Vesterbacka Puura sõnul mõni aeg tagasi rääkinud visioonist tuua Tartu Ülikooli kümme tuhat hiina tudengit. See oleks tähendanud uute õpperühmade moodustamist ja ka uusi õppehooneid. Et aga niisugune projekt ei ole rahvusülikooli eesmärk, ei saa ülikool sellistesse ettepanekutesse tõsiselt suhtuda. 

Maailma ülikoolides suhtutakse Puura sõnul Hiina investeeringutesse erinevalt. „Näiteks Cambridge’i ja Oxfordi lähenemisviisis on lahknevus. Cambridge aktsepteerib Huawei investeeringuid, näiteks 2017. aastal sõlmisid Huawei, Cambridge’i ülikool ja British Telecom koostööleppe mahuga 25 miljonit naela (29,8 eurot – toim.) ja fokuseerides tähelepanu fotoonika, digitaalvõrkude taristu ja meediatehnoloogia alastele projektidele. Oxfordi ülikool on selles mõttes konservatiivsem,“ rääkis Puura.

Koostöövõimalused

Huawei piirkonnajuht Chang Bin on öelnud, et TÜ eelised on teadustöö kõrge tase ja tugev maine maailmas.

Puura on veendunud, et ettevõtete ja ülikooli koostöö toob kasu mõlemale poolele. „Ülikool tahab raha abil luua teadmisi, ettevõtted tahavad teadmiste abil luua raha.“ Ettevõtluseta ei olekski ülikoole, sest ettevõtlusest saadavad maksud on riigile, mis ülikoole üleval peab, oluline rahaallikas. Samas tõdes Puura, et koostöö ettevõtetega ei lahenda teadusrahastuse probleeme, sest lepingud on üldiselt projektipõhised.

Üliõpilased saavad tänu sellisele koostööle rahvusvahelisi kogemusi, näiteks välismaal praktikal käies, ning teadlastele avanevad uued võimalused oma teadustööd arendada, lisas Puura.

Huawei ja TÜ ühiste kavatsuste kokkuleppesse on märgitud kolm peamist koostöövaldkonda: õppe toetamine, ühine teadustöö ja taristu arendamine. Õppekoostöö sisaldab stipendiume ja praktikavõimalusi ning Huawei panust ettevõtlusmagistrantuuri ja -doktorantuuri programmidesse.

Ühist teadus- ja arendustööd on ülikool ja Huawei juba alustanud, uurides koos optilise andmeedastuse lahendusi. Kokkulepe näeb selles vallas ette uute ühiste projektide otsimist ja arendamist. Samuti soovib Huawei toetada TÜ arvutiteaduse instituudi taristu arendamist. Tähelepanu keskmes on värkvõrgu, tehisintellekti ja pilvetehnoloogia arendamiseks ning uurimiseks vajalikud katseseadmed.