Taastatud mälestusmärk
FOTO: Andres Tennus

Ülikool taastas üliõpilaste mälestusmärgi

Uudis

Rektoraat lasi rahvusülikooli 100. aastapäevaks taastada algkujul mälestusmärgi, mis oli 1939. aastal püstitatud TÜ aulasse vabadussõjas langenud üliõpilaste auks.

Kuigi Nõukogude okupatsiooni ajal maha võetud mälestusmärgist säilinud skulptuurigrupp paigutati oma algsele kohale tagasi juba 1994. aastal, jäi toona taastamata selle juurde kuulunud pronksivalus mälestustekst „Vabadussõjas 1918–1920 langenud üliõpilastele“ ja selle kohal olnud Vabadusrist. Tekst koos ristiga taastati ja ennistati oma kohale rahvusülikooli juubeliaktuseks.

Vabadussõja mälestusmärgi rajamist peahoone aulasse alustati juba 1930. aastate alguses. 1932. aastaks valmis skulptor Jaan Koordi käe all kuju savist visand, kuid töö jäi lõpetamata. Pärast Koordi surma anti ülesanne edasi skulptor Ferdi Sannamehele. Sannamees lähtus Koordi ülikoolis talletatud joonisest ja tema Kadrioru ateljeest leitud kavanditest.

1939. aasta juulis kirjeldati mälestusmärki ajalehes Postimees järgmiselt: „Mälestusmärk, mille asukohaks nähtud ette ülikooli aula, kujutab üldjoontes kreeka templi fassaadi. Umbes 3 meetri kõrgusel (kummalgi pool kolm kapiteeli) asetseb kolmnurkne karniisiosa, mille süwendis asetseb ülikooli peahoone reljeef. Mälestusmärgi keskosas sammaste wahel, umbes silmapiiri kõrgusele, paigutatakse ringplastikas grupp – kolm mehefiguuri. Kuju alla kinnitatakse mälestustahwel langenud üliõpilastele, kuhu on jäädwustatud Wabadussõjas langenute nimed.“

1939. aasta hilissügisel valmis mälestusmärk siiski tunduvalt lihtsamal kujul. Sannamehe pronksi valatud skulptuurigrupp paigutati aula otsaseinast välja raiutud nišši ja selle kohale lisati pronksivalus tekst „Vabadussõjas 1918–1920 langenud üliõpilastele“ koos esimese liigi kolmanda järgu Vabadusristiga. Kuju avati suure pidulikkusega rahvusülikooli 20. aastapäeva aktusel 1. detsembril 1939.

Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal (1940–1941) ning Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) jäid kuju ja tekst teisaldamata. Nõukogude okupatsiooni naasmise järel varjati nišš riidega, selle ette ja ümber asetati nõukogulik ja stalinistlik sümboolika.

Taastamise algataja, TÜ muuseumi külastusjuht-kuraator Ken Ird ütles, et seni ei ole õnnestunud leida andmeid selle kohta, millal mälestusmärk eemaldati, kuid nähtavasti juhtus see 1950. aastatel.

„1957. aastal aulas tehtud fotodelt on näha, et nišš oli selleks ajaks juba tühi. Millalgi 1960. aastate alguses toodi aulasse tühja niši ette postament Vladimir Lenini büstiga,“ rääkis Ird.

Skulptuurigrupp säilis Tartu Riikliku Ülikooli kunstikogudes ja Leo Gensi 1964. aastal ilmunud monograafias Jaan Koordi kohta on see üles tähendatud lakoonilise pealkirjaga „Figuraalne kompositsioon“. Kirjatähtede ja Vabadusristi saatus on teadmata, suure tõenäosusega sulatati need ümber.

1965. aasta 20. detsembri tulekahjus peahoone aula hävis, kuid see taastati juba paari aasta jooksul. Otsaseina nišš jäeti alles ja selle ette paigutati uus Vladimir Lenini kuju, mis võeti maha 1980. aastate lõpus ühiskondlike muudatuste ajal.

Vabadussõja mälestusmärgi skulptuurigrupp paigutati tagasi oma algsele kohale rahvusülikooli 75. aastapäeval 1. detsembril 1994. Toona jäid teadmata põhjustel taastamata kuju kohal olnud mälestustekst ja Vabadusrist.

2019. aasta hilissuvel esitas Ken Ird rahvusülikooli 100. aastapäeva korraldustuumikule ettepaneku taastada ka tekst ja rist. Taastamistööd tegid kunstnikud Rein Maantoa, Anne Arus, Bruno Kadak ja Maria Väinsar. Täiskujul ennistatud mälestusmärki esitleti avalikkusele möödunud aasta 1. detsembril rahvusülikooli 100. aastapäeva aktusel.

Jaga artiklit