30. novembril saab ühelt ürituselt teisele liikuda traditsioonilises tõrvikurongkäigus.
FOTO: Andres Tennus

Juubeliaasta tähtsündmused on käes

Aktuaalne

Rahvusülikooli juubeliaasta kulmineerub novembri viimasel nädalal ja detsembri alguses. Tipphetk on nädala lõpus, 29. novembrist 1. detsembrini.

«Rahvusülikool 100» projektijuht Kadri Asmer meenutas, et kui sada aastat tagasi sõnastati ülikooli uus nimi, oli see Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. See tähendab, et nii siis kui ka praegu puudutab rahvusülikool kõiki Eesti inimesi. Seega on juubelipidustuste tipnemist oodatud nautima kõik, olenemata sellest, kui vähe või palju on nad Tartu Ülikooliga seotud.

«Meil on ilus ja väärikas kultuuriprogramm, millega soovitan tutvuda. Näiteks 29. novembril kell 16 avatakse ülikooli muuseumis suur ja võimas TÜ ajaloo püsinäitus, mis jääb üles ilmselt järgmiseks kümneks aastaks,» ütles Asmer.

Rahvusülikooli sajandale sünnipäevale pühendatud uus näitus viib ülikooli vilistlased Tartu Ülikooli ajaloo jälgi mööda nostalgilisele minevikurännakule, inspireerib praegusi ja tulevasi üliõpilasi ning räägib lugusid, mis puudutavad neidki, kes pole kunagi olnud selle kõrgkooliga seotud.

Ajaloolise raamatukogu interjöörist inspireeritud keskkond ja lausa neljast sajandist kaasahaaravad lood põimuvad näitusel tänapäevaste lahendustega. Näituse kokkupanekul osales peaaegu terve ülikooli muuseumi meeskond.

Tihe ja sisukas kava

Juubelinädala kõige tegusam päev on aga 30. november, mil alates pärastlõunast on võimalik liikuda sujuvalt ühelt suurürituselt järgmisele.

Kell 15 kantakse Vanemuise kontserdimajas esimest korda ette helilooja Pärt Uusbergi suurvorm «... ja tuulelaeval valgusest on aerud ...». Segakoorile ja sümfooniaorkestrile loodud teoses kõlavad tekstid Uku Masingu ning Kristian Jaak Petersoni loomingust. Laval esinevad Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester, Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor ja Tartu Ülikooli Kammerkoor.

«Mõtlesin kaua, millisele tekstile luua Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli sajandaks aastapäevaks heliteos. Lugesin paljude TÜ-ga seotud olnud Eesti luuletajate loomingut, kui äkki taipasin, et siin ja praegu heliseb minu hing üha rohkem kaasa Uku Masingu luulega,» rääkis Uusberg.

See teos ongi püüd väljendada muusikas Uku Masingu omapärast luuleilma, millele on lisatud katkendeid Kristian Jaak Petersonilt. On tore kokkusattumus, et tänavu oli põhjust tähistada peale Tartu Ülikooli väga olulise tähtpäeva ka Uku Masingu 110. sünniaastapäeva.

Pärast kontserti saab liituda traditsioonilise rahvusülikooli aastapäeva tõrvikurongkäiguga. Tänavu algab rongkäik kell 16.15 just Vanemuise kontserdimaja eest Vanemuise tänavalt. Alates kella poole neljast jagatakse osalejatele ülikooli raamatukogu esisel platsil Juri Lotmani mälestusmärgi juures asuvas telgis tõrvikuid.

Kadri Asmeri sõnul erineb rongkäigu selleaastane teekond peale teise alguskoha tavapärasest ka muul moel. Rongkäigu pea alustab liikumist Vanemuise ja Ülikooli tänava ristmikul. Mööda Ülikooli tänavat liigutakse peahoone ette, kus ütlevad oma tervitussõnad rektor ja üliõpilaskonna esimees ning lauldakse üheskoos «Gaudeamust».

«Seejärel liigub tõrvikurongkäik aga vastupäeva ümber peahoone: Ülikooli kohviku eest peahoone taha Jakobi tänavale ja Jakobi 2 õppehoonest mööda tagasi Ülikooli tänavale, suunaga raekoja poole. Seejärel liigutakse piki Lossi tänavat Ingli- ja Kuradisilla alt läbi kuni Baeri tänavani, pööratakse paremale ja liigutakse piki Baeri tänavat kuni tenniseväljakuteni,» seletas Asmer.

Just sealt saabki kõige paremini jälgida kell 17.30 algavat valgusmängu «Tartu vaim», mis jutustab Toomkiriku seinal ning tornidel video-, laser- ja helitehnoloogia abil Eesti ja ülikooli ajaloost.

Arne Merilai ja Andres Tenusaare kirjutatud stsenaariumi põhjal Mart Kolditsa lavastatud vaatemängu tutvustuses on kirjas, et Toomkirikust saab ajamasin, mis viib vaatajad unenäolisele teekonnale meie esimesest kivikirvest kuni kosmosekuubikuni. Samuti lubatakse, et taevasse kerkib õppejõudude plejaad.

«See etendus on tõepoolest midagi erakordset. Muusika on loonud helilooja Ardo Ran Varres ning video ja animatsiooni eest hoolitseb PEATA FILM. Terve valgusmängumeeskond koosneb oma ala parimatest tegijatest,» kiitis Asmer.

Tuleviku juured

Rahvusülikooli juubeliaasta kõige meeleolukam ja pidulikum üritus toimub aga pärast valgusmängu kell 20 Eesti Rahva Muuseumis. Korraldajad lubavad, et see on pidu, mida peetakse vaid üks kord saja aasta jooksul.

Koos peoga avatakse eriline «Rahvusülikool 100» raamat, kuhu kõik piduõhtulised saavad oma õnnesoovid ja ülikoolimälestused sisse kirjutada. Seda on aega teha südaööni, mil raamat pannakse kinni ja viiakse järgmiseks 50 aastaks ülikooli hoidlasse.

Piduõhtul «Tuleviku juured» astuvad üles näitlejad ja muusikud Adeele Jaago, Kaarel Targo, Jaanus Tepomees, Lauri Liiv ja Sofia Rubina, Jarek Kasar ja Tõnis Mägi ning kammerkoor ja rahvatantsijad. Spetsiaalselt selleks õhtuks on Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrist ja Vanemuise orkestrist loodud ühine «Rahvusülikool 100» orkester.

Lavastaja Tanel Jonas on piduõhtuks loonud sama pealkirja kandva lühilavastuse, mis jutustab nii ülikooli kui ka meie rahva loo. Umbes pooletunnist lavastust etendatakse peoõhtu alguses.

«Eesti riik ja eestikeelne ülikool on sündinud sisuliselt samal ajal. Ma arvan, et ülikoolil ja eesti rahval on alati olnud natuke sarnased küsimused. Kuidas säilitada ja arendada keelt ning kultuuri? Kuidas mitte muutuda museaaliks, kivisse raiutud muistiseks? Kuidas hoiduda väljasuremisest ning tagada säilimine ja areng, ilma et mindaks kaasa väliste mõjutajatega? Need küsimused on kõigis kultuurivaldkondades, aga puudutavad ka riigi ja keele arengut. See ongi meie ühine lugu,» rääkis Jonas.

Lavastus keskendub suuresti imedele, sest kuidas teisiti kirjeldada seda, et alles peaaegu sada aastat enne eestikeelse ülikooli loomist kaotati Eestis pärisorjus. Jonase sõnul inspireeris teda lavastuse kokkupanekul just see, et saja aastaga on võimalik jõuda pärisorjusest päris omakeelse kõrghariduseni.

«Ma ei olnud kunagi varem sellesse kõrghariduse keeletemaatikasse süvenenud. Nüüd olen kindlasti seda meelt, et eestikeelne kõrgharidus on asi, mis väärib tähelepanu, ressurssi, hoidmist. Eesti keel on luksuskaup. Kui meil läheb majanduslikult ja hariduslikult hästi, siis miks ei võiks me panustada osa oma ajast ja vahenditest sellele, et säilitada ja arendada seda ainulaadset luksuskaupa, mis määratleb meid inimestena? Midagi, kus on meie üdi, juured,» mõtiskles Jonas.

Just seepärast sai valitud ka pealkiri «Tuleviku juured», mis annab nüüd tervele piduõhtule tooni. Minevikku ja tulevikku ühendav meeleolukas pidu, mida juhivad Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased Saara Pius ja Priit Loog, kestab kella kaheni öösel.

Vaiksem pühapäev

Rahvusülikooli ametlik sünnipäev 1. detsember on pärast tihedat avalikke üritusi täis päeva märgatavalt vaiksem ja rahulikum. Kell 10 hommikul toimub Tartu Jaani kirikus aastapäeva jumalateenistus, kus õnnistatakse sisse ka Tartu Ülikooli uus Eesti lipp, mille kinkis ülikoolile Eesti Lipu Selts.

Kell 12 on ülikooli peahoone aulas traditsiooniline pidulik aastapäevaaktus, millele järgneb rektori vastuvõtt ülikooli muuseumis Toomemäel. Erinevalt kõigist varasematest üritustest on need mõeldud aga ainult kutsega külalistele.

Rektoraadi büroo protokolli peaspetsialist Kady Sõstar ütles, et aastapäevaaktus on pühendatud eelkõige ülikooli õppejõududele ja doktoritele. Pärast tavapärast akadeemilist loengut antakse doktoridiplomid üle 138 uuele doktorile. Samuti promoveeritakse nelja audoktorit.

«Ülikoolile tulevad külla ka eelmistel aastatel nimetatud audoktorid ja auliikmed – näiteks Soomest, Rootsist, Saksamaalt ja USA-st, ning mitmed kolleegid partnerülikoolidest. Peale selle antakse üle Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind ja väliseesti külalisprofessori stipendium,» loetles Sõstar.

Aktusel tuleb ettekandele ka helilooja Sven Grünbergi süit «Wikmani poisid» Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri esituses.

Sellega pole rahvusülikooli sündmused aga veel lõppenud. Üritusi jätkub vähemalt aasta lõpuni. Näiteks toimub juba 4. detsembril õppejõududele ja üliõpilastele pühendatud tänuõhtu, kus antakse üle TÜ aasta õppejõu, aasta programmijuhi ja õppekvaliteedi edendamise auhind ning Tartu Ülikooli Sihtasutuse sügissemestri stipendiumid.

Kellel aga ei õnnestunud saada Pärt Uusbergi suurvormi 30. novembri kontserdile piletit, sellel on võimalik seda kuulata 6. detsembril Pärnu või 7. detsembril Tallinnas Estonia kontserdimajas. Neis linnades on kontsert pikem, sest peale Uusbergi teose tuleb ettekandele ka Sven Grünbergi süit «Wikmani poisid» sümfooniaorkestrile ja kooride kava Eesti heliloojate teostest ja maailma kooriklassikast.

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit