Saja aastaga pärisorjusest emakeelse ülikoolini

Uudis

5. detsembril toimub TÜ muuseumis terve päeva kestev konverents «Saja aastaga pärisorjusest emakeelse ülikoolini».

2019 on mitme juubeli aasta. 1819. aastal kaotati Liivimaal pärisorjus ja talupoeg sai isiklikult vabaks. Sada aastat hiljem rajati emakeelne ülikool ja täpselt poolele teele, nende kahe sündmuse vahele jäi esimene laulupidu (1869).

Kiire areng, mis tegi maarahvast kultuurrahva, ei ole veel kaugeltki kõigis aspektides lahti mõtestatud. Milliseid samme tuli sel teel astuda, millised olid edulood ja ebaõnnestumised?

Muuseumi teadusdirektori Jaanika Andersoni sõnul tulevad Õpetatud Eesti Seltsi ja Tartu Ülikooli muuseumi ühisel konverentsil jutuks eri teemad, mis ühel või teisel moel on toetanud ja aidanud kaasa meie kasvamisele rahvusülikooli vääriliseks.

«Üsna ülekaalukalt on esindatud õigusajaloolased. Samal ajal on hea tõdeda, et tulemas on ka külalisesineja Läti Ülikoolist. Nende ajaloodoktor Andris Šnē heidab pilgu sealse rahvusülikooli kujunemisele,» ütles Anderson.

Ettekannetes käsitletakse näiteks Rooma õiguse põhimõtet favor libertatis 18. sajandi Eesti- ja Liivimaa kõrgemate astmete kohtute materjalides, talurahva vabastamist kui sammu modernse ühiskonna kujundamisel ja eestlaste karskusliikumist, kuid ka maaga seotud küsimusi ja eestlaste väljarännet.

Konverentsil esitletakse veel TÜ muuseumi väljaande «Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi» 47. numbrit «Kas me sellist rahvusülikooli tahtsime?». Samuti kuulutatakse välja, kes pälvis TÜ muuseumi kolleegipreemia Aasta Tullio.

Jaga artiklit