Ilmselt on paljud kassiomanikud tundnud, kui mõnus ja rahustav on silitada nurruvat kassi. Võimalik, et paljud neist on ka mõelnud: kui vaid saaks seda ühetoonilist nurrumootorit kogu kehaga nautida …

Võimalus kogeda teistmoodi «nurrumootori» rahustavat mõju on aga täiesti olemas. Vibroakustika uuringud, millega tegeldakse 1980. aastatest, on realiseerunud ühes Eestis toodetavas massaaživoodis, mis on tänu Tartu Ülikooli abile praegu maailma vallutamas.

Selliseid voodeid toodab 2015. aastal asutatud Haapsalu ettevõte OÜ Smartdo, mida juhib Priit Aigro. Pika ettevõtluskogemusega mees on tegutsenud peamiselt inseneeria ja terviseedenduse valdkonnas.

Konsultatsioonifirmana alustanud ettevõte hakkas peagi huvi tundma Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuses välja töötatud vibroakustilise teraapiavoodi tootmise vastu.

«Sellise toote müügiks tuleb inimestele hästi selgitada, mis on vibroakustiline teraapia. Ettevõtjana nägin võimalust täiesti uue valdkonna turuletoomiseks. See on ühelt poolt suur katsumus, aga teisalt ka väga huvitav ettevõtmine,» ütles Aigro.

Idee on iseenesest lihtne: on mugav seadistatav voodi, kus lamaja keha alla on paigaldatud kõlarid. Spetsiaalse programmi juhtimisel jõuavad kõlaritesse koos muusika või loodushelidega madala sagedusega siinuslained (36–120 Hz). Mõnda heli kuuleb kõrv, mõnda tunneb aga keha. Nende koosmõju tulemusel inimene lõõgastub, valud ja lihaspinged leevenevad. Alaneb ka vererõhk ning paranevad verevarustus ja ainevahetus.

Esimene klient Värskast

Üks esimesi vibroakustilisest teraapiavoodist huvitatud kliente oli Värska Sanatoorium. Aigro meenutas, kuidas alguses sai suure hurraaga lubatud, et seade valmib kuu-pooleteisega. Klient uuris veel, kas on võimalik teha teraapiavoodi kompaktsemaks – demovoodist tuli välja miljon juhet ja kõrval seisis suur audioseadmete riiul.

«Käisime siis uljalt välja, et paneme kõik voodisse peitu! See tundus esialgu väga lihtne, aga tegelikult oli seadme tootmine ikka päris tõsine proovikivi,» tunnistas ettevõtja.

Väga keeruliseks osutus näiteks helisüsteemi ja juhtimisseadmete viimine voodi sisse. Arendustöös oli suureks abiks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse innovatsiooniosak, mille toel sai ettevõte luua oma juhtimistarkvara ehk programmi, mis juhib teraapilise madalsagedusega ja akustiliste helide esitamist.

Nii võetigi esimene valmis teraapiavoodi kasutusele just Värska Sanatooriumis, kus sellega hakkas tööle sanatooriumi tookordne muusikaterapeut Moonika Laanetu.

«Värskas töötades tegin ettepaneku hakata pakkuma vibroakustilise ravivoodi teenust ning nii ma HealBED-ini jõudsingi. Õige varsti sai tehtud ka esimene teadusuuring selle mõju kohta ning tulemused on positiivsed. Muidugi on vastunäidustusi, aga üldiselt on tegu mõnusa, rahustava ja lõõgastava protseduuriga,» rääkis Laanetu.

Terapeut lisas, et kuigi erialakirjanduses on vibroakustilise voodi kasuliku tervisemõju kohta esitatud mitmesuguseid väiteid, peab seda veel põhjalikumalt uurima. Peale selle tasuks uurida, kuidas saaks HealBED-i seadet kasutada ilma terapeudita, näiteks spordikeskustes.

Priit Aigro sõnul on vibroakustilised teraapiavoodid praegu kasutusel tervisekeskustes Värskas, Haapsalus, Tallinnas ja Saaremaal, samuti Põlvas tegutsevas tervisekabinetis ning Porkuni Koolis, kus selle abil leevendatakse erivajadustega laste lihaspingeid.

Kuigi vibroakustiline toode sai valmis juba 2016. aastal, on selge, et igat asja saab täiustada ja edasi arendada. Uute ideede ja kontaktide leidmiseks osales Smartdo meeskond Tartu Biotehnoloogia Pargi korraldatud meditsiini-iduettevõtete konkursil «Startup Biotech 2016», kus saavutati esimene koht. Tänu konkursi võidule avanes ettevõttel võimalus kaasata töösse nii kodu- kui ka välismaiseid mentoreid.

Tartu Ülikooli toel maailma

Kaks aastat hiljem valiti ettevõte ühena kuueteistkümnest Euroopa idufirmast Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) toetusprogrammi «Health Bridgehead», mis aitab luua paremaid võimalusi laieneda Euroopa turgudele.

Peagi peaks valmima Lõuna-Euroopa turgude jaoks demoseade, mis viiakse Smartdo Portugalis avatud esindusse, et uurida, kuidas see sobib tippsportlaste teraapiaks. Aigro kinnitab, et nii kaugele poleks jõutud ilma Tartu Ülikooli abita. Koostöö ülikooliga tekkis samuti Tartu Biotehnoloogia Pargi kaudu.

«Kuna osalesime aktiivselt nende üritustel, tekkis meil võimalus võtta osa Tartus toimunud start-up-päevadest,» meenutas Aigro. Startup Dayd külastas ka president Kersti Kaljulaid, kel oli rõõmus äratundmine: see on ju seesama voodi mis Värska Sanatooriumis! President oli just äsja teinud visiidi Kagu-Eestisse ja seal HealBEDi voodit näinud.

«Rääkisime presidendiga teadusest. Kuna vibroakustiline voodi on uuringutel põhinev toode, leidsime, et selle arendamiseks oleks teadust juurde vaja. Nii ütleski president sealsamas olnud biotehnoloogia pargi esindajale, et näete: ettevõtjal on teadust juurde vaja. Nemad edastasid selle sõnumi Tartu Ülikoolile,» kirjeldas Aigro teaduspartneri leidmist.

Ülikooli tugi ettevõtetele on mitmesugune. Üks koostöövorme võib olla ettevõtet huvitava teema teaduslik uurimine. Priit Aigro sõnul Smartdo seda aga endale veel lubada ei saa.

«Teadusuuringutega on nii, et need nõuavad ettevõttelt kapitali, praegu meil aga vaba raha ei ole. Jah, on võimalus saada grandiraha, aga see nõuab väga põhjalikku eeltööd, ja nii on see jäänud idee tasandile. Vaatame edaspidi – kui tekib mingi väljavaade, siis saame sellega edasi liikuda,» tõdes ettevõtja.

Paindlikud koostöövõimalused

Sidemetest TÜ ettevõtluse nõustaja Aivar Perega on aga selletagi palju kasu olnud. Pere mäletab Smartdod hästi.

«Ettevõtte esindaja Priit Aigro on teaduseusku mees. Kui ettevõtjal on usku teadusesse ja ülikooli, siis saame ka meie oma panuse anda. Jah, teadustegevuseni pole meie koostöö jõudnud, kuid saime neile anda kontakte ja soovitada arenguprogramme,» rääkis Pere.

Tema sõnul on kujunenud välja omamoodi muster, et kui ettevõtte aastakäive jääb alla saja tuhande euro, siis üldjuhul rakendusuuringuid ei tellita. Aga ülikool saab aidata ka muul moel – on ju ülikoolis olemas maailmatasemel teadmised ja info. Kui ettevõtja oskab neid kasutada, on kasu ilmne.

Sama kinnitab Priit Aigro, kelle sõnul poleks Smartdo saanud ülikooli soovituskirjata näiteks EIT «Healt Bridgeheadi» programmiski osaleda. «Laura Tomson ülikooli grandikeskusest soovitas meil sinna kandideerida. Tartu Ülikool on meil aidanud tublisti edasi liikuda ja abi on võrreldes teiste koostööpartneritega olnud tugevam,» kiitis Aigro.

Ta on veendunud, et koostöö toimimiseks peavad sellest olema huvitatud mõlemad pooled. Iseasi on see, kas leitakse koostöökohti, mis võivad aidata ettevõttel või ka ülikoolil edasi liikuda.

Tartu Ülikooliga tehtavas koostöös peabki Aigro parimaks seda, et koostöö ei katkenud, kui selgus, et rakendusuuringute tegemiseks kohe võimalust ei ole. Selle asemel leiti teisi edasiliikumise viise. «Ülikooli meeskonnal on suutlikkus näha suuremat pilti ja ettenägelik arusaamine, et mõistlik on teha esialgu koostööd veidi madalamal tasandil: näiteks anda ettevõtjale infot ja kontakte,» tunnustas ta.

«Mind rõõmustab, et mul on Tartu Ülikooli inimestega olnud kogu aeg dialoog. Need, kellega olen koostööd teinud, oskavad ettevõtjat kuulata ja püüavad tema muresid mõista. Nad aitavad ettevõtjal sõnastada tema probleeme ja leida lahendusi. See, et kaasa mõeldakse, on suur asi – mina ettevõtjana ju ei tea, mis võimalused ülikoolil on,» tõdes Aigro.