Septembris hakkavad Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased riigi tellimusel uurima, kuidas lahendada probleeme, mis tulenevad riiklikes registrites leiduvate elukohaandmete ebatäpsusest.

Statistikaameti andmetel on kuni viiendiku Eesti elanike elukohaandmed rahvastikuregistris ebatäpsed, sest tegelikult ei asu nende alaline elukoht registreeritud aadressil.

Õigeid andmeid inimeste peamise elukoha kohta on vaja teada enamikul avalike teenuste osutajatel: koolidel, lasteaedadel, sotsiaaltoetuste ja -teenuste pakkujatel. Riik peab avalikke teenuseid kujundades arvestama, kui palju teenuse tarbijaid kusagil on või kust inimest vajaduse korral leida. Seda on vaja nii arstiabi, politsei- ja päästetööde kui ka ajateenistuse korraldamiseks.

Uuringu juht professor Raul Eamets rääkis, et probleemide lahendamiseks kombineeritakse traditsioonilised teadusmeetodid uute andmekogumisviisidega.

«Esimeses etapis analüüsitakse praeguste registriandmete täpsust ning inimeste käitumist mõjutavaid otseseid ja kaudseid tegureid. Seejärel selgitatakse välja, kuivõrd on võimalik elukoha andmete täpsust parandada. Selleks kasutatakse TÜ mobiilsusuuringute labori ainulaadset passiivse mobiilpositsioneerimise andmebaasi. Esimese etapi analüüsi tulemuste põhjal pakutakse teises ja kolmandas etapis välja võimalikud elukoha andmete parandamise viisid,» rääkis Eamets.

Elukohaandmete täpsuse suurendamise kõrval on märgatavalt kasvanud elektrooniliste suhtluskanalite tähtsus, mistõttu keskendutakse projektis ka riigi ja kodanike elektroonilise suhtluse parandamise võimalustele.

Eesti Teadusagentuuri programmi «RITA» uuringut «Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites» koordineerib TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus.