Usutavasti on iga üliõpilane kasutanud oma töö sissejuhatuses fraasi Käesoleva uurimustöö eesmärgiks ... või vähemasti kaalunud sellist sõnastusvarianti. Miks oleks parem seda mitte teha?

Esiteks ei ütle käesolev (või antud) midagi sellist, mida lugeja juba ei teaks. Sobivad ka Selle uurimistöö või Siinse uurimistöö. Midagi ei ole katki, kui liigne sõna üldse ära jätta ning alustada sõnaga Uurimistöö.

KEELENURK – uurimus (Pixabay.com).jpg

Uurimus (ingl research, study) on teemaga määratud teaduslik uurimistöö; selle tulemused kirjapandud tekstina (Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat 2014)

Vaata ja täienda Vikipeedias artiklit «Uurimus». Kõigi mõistete loendi leiad aadressilt  Vikipeedia:Tartu Ülikooli keelenurk.

Jah, justnimelt i-ga uurimistöö, mille tarbeks on teaduslikult uuritud, või uurimus, kus on uurimistöö tulemused kirjalikult jäädvustatud. Üks uurimus võib kajastada mitme uuringu tulemusi. Nii uurimusel kui ka uuringul on eesmärk, lahendatakse mingit probleemi, aga uuringut võiks eristada ajaline piiratus. Prooviuuringust on keelenurgas varem juttu olnud.

Töö algus on seega tehtud. Mis on aga viga saava käände vormil eesmärgiks? Keelenõuvakas on esitatud veel näited koosoleku päevakorrapunktiks oli ..., õppekava läbivaks teemaks on ..., raporti väärtuseks on ....

Kõigis neis näidetes sobib paremini nimetav kääne. Pöördsõna olema juures on saav kääne tähendanud ajutist või juhuslikku olekut, nt ole meie külaliseks. Kuna korrektne on ka ole meie külaline ja ajutisuse üle võib vaielda, võiks nimetava käände eelistamist põhjendada lühidusega. Pole vaja liialdada saava käändega, kui nimetav on lühem ja selgem.

Niisiis sobivad töö algusesse Uurimistöö eesmärk on ... , Selle uurimuse eesmärk on ... vm. Veel parem oleks mõelda välja midagi originaalset, mis on seejuures ka keeleliselt korrektne. Jõudu töö esitamisel ja kaitsmisel!

Keelenurka toimetab Miljon+ töörühm (Riina Reinsalu ja Ann Siiman).