Narva mnt 25 ühiselamu rattaparklat tutvustas avatud uste päeval üliõpilasküla majutusjuht Janika Hango.
FOTO: Henri Kirss

Tudengite huvi ühiselamute vastu kasvab

Aktuaalne

Hoolimata viimastel aastatel üliõpilaste arvu vähenemisest, püsib tudengite huvi ühiselamukohtade vastu suur ning näitab hoopis kasvumärke.

Tartu üliõpilasküla haldab hetkel kaheksat üliõpilaselamut: Pepleri 14, Tiigi 14, Raatuse 22, Narva mnt 25, 27 ja 89, Purde 27 ning Nooruse 7. Majutust pakutakse eelkõige Tartu ülikooli tudengitele, vabade kohtade olemasolul ka teiste Tartu kõrgkoolide üliõpilastele ja Tartu linna külalistele. Majutuskohad on garanteeritud ka Tartusse õppima tulevatele välistudengitele.

Möödunud aastal uuendati üürilepingut ülikooli ja üliõpilasküla vahel. MTÜ Tartu üliõpilasküla majutusjuhi Janika Hango sõnul on uues lepingus näiteks senisest selgemalt sõnastatud see, millesse täpselt kumbki osapool investeerib.

«Tuginedes üliõpilasküla arengustrateegiale aastani 2018, lähtub üliõpilasküla hoonete haldamisel eeldusest, et investeeringud hoonetesse ja põhikonstruktsioonidesse teeb ja neid töid finantseerib ülikool. Investeeringud hoonete igapäevaseks majandamiseks, sealhulgas sisustamiseks, korrashoiuks ja hooldamiseks teeb ning hoonetes pakutavate teenuste, toodete ja tehnoloogia arenduskulud kannab üliõpilasküla,» tsiteeris Hango uut kokkulepet.

Samuti sai kirja see, et ülikool teeb ühiselamutesse ka neid investeeringuid, mille üliõpilasküla liikmete üldkoosolek korraliku põhjendusega ülikooli kapitalieelarvesse ettepanekuna esitab.

Kallis üüriturg annab eelise ühiselamutele

Eelmisel aastal tehtud TÜ turundusklubi majutusuuring näitas, et üliõpilasküla ühiselamute keskmine täituvus on ligi 94%. Tegelikkuses on õppeaasta alguses kõigi ühiselamute täituvus ligi 100%, kuid õppeaasta kestel see eri põhjustel väheneb. Näiteks loobutakse kohast kaheses toas toakaaslasega mittesobimise tõttu või üüritaksegi endale üksi kahekohaline tuba.

Ühiselamute kohataotlusjärjekorras on aasta ringi keskmiselt 300 avaldust ning tegu pole ainult ülikoolis alustavate tudengitega. Enamiku neist on kirjutanud üliõpilased, kes juba mõnes ühiselamus elavad, kuid soovivad tuba vahetada. Teine osa tudengitest, kes end järjekorras hoiavad, elavad üürikorteris, ent soovivad igaks juhuks hoida riskide maandamiseks avalduse ühiselamu kohale aktiivsena.

Hango ütles, et üliõpilaste huvi ühiselamukohtade vastu saab hinnata ka suveperioodil vabaks jäänud kohtade arvu järgi. Kokku on üliõpilasküla hallatavas kaheksas hoones 3200 majutuskohta, mis tähendab, et umbes kolmandik Tartu ülikooli päevase õppe üliõpilastest saab elada üliõpilaselamus.

«Kui aastal 2011 oli meil esmakursuslastele pakkuda ligi 600 vaba kohta, siis suvel 2013 oli vabade kohtade arv vaid 400. Seega on huvi üliõpilaselamute kohtade vastu kasvanud. See tähendab, et üürilepinguid ei lõpetata suveks ära, et säiliks koht sügiseks. Tudeng on üsna hinnatundlik klient ja ilmselt on üliõpilaselamute kohtade nõudluse kasv seotud erakorterite üürihindade tõusuga,» rääkis Hango.

Ka kantsler Andres Liinat usub, et suurenenud huvi üks mõjutaja võib olla erasektori majutuse hinnatõus. Lõppenud suveperioodil suurenes avalduste arv ühiselamukohtadele varasemaga võrreldes ligi 30%.

«See on selge märk, et kui Tartu ülikool tahab ülikoolidevahelist konkurentsi hoida või suurendada meid huvitava sihtrühma turuosa, tuleb tõenäoliselt ühiselamukohti isegi juurde luua,» ütles Liinat. Vastasel korral ei pruugi ülikool piisavalt hästi mõjutada tublimate üliõpilaste valikut tulla ikkagi õppima Tartusse, kuna Tallinna korterite üüriturg on soodsam.

Praegu ei ole veel selge, kas või kuhu majutuskohti ikkagi lisada. Turundusklubi uuring näitas mitmeid olulisi trende, millega tuleks uute kohtade loomisel arvestada. Oluline on leida ka majanduslikult kõige mõistlikum konstruktsioon. Seega läheb lisaühiselamukohtade selgema positsioneerimise ja lõpliku otsustamisega veel aega.

Privaatsus ja vabadus on enim hinnas

Selge on see, et järjest enam hinnatakse privaatsust – see tähendaks rohkem ühekohalisi tube. Samuti tuleb arvestada sellega, et eri vajaduse ja maksevõimega üliõpilastele tuleb pakkuda eri teenust.

Näiteks on ühed suurema täituvusega üliõpilaselamud Narva mnt 89 (renoveerimata) ja Nooruse 7 (osaliselt renoveeritud), kus on tunduvalt madalam üürihind ja rohkem vabadust tuba iseseisvalt renoveerida, värvida ja sisustada. Kuna remonti tehakse eelkõige eesmärgiga elada koduses keskkonnas kogu õpinguaja vältel, ei loobuta nendest kohtadest kergekäeliselt.

See tähendab, et sama palju, kui on üliõpilasi, kes on valmis kvaliteetsema teenuse eest rohkem maksma, on ka neid tudengeid, kes on odavama elukoha nimel valmis kvaliteedis mööndusi tegema. Mõlemale sihtrühmale tuleb neile kõige atraktiivsemat teenust kindlasti edasi pakkuda.

«Uute kohtade loomine peab olema hästi läbi mõeldud, et majandustingimuste muutused ei avaldaks olulist mõju ühiselamukoha maksumusele. Korteriühistutes on tavaline, et kui näiteks katus katki läheb, tuleb kõigil maksta raha remondifondi. Meie tahame, et üliõpilastel oleks stabiilse hinnaga majutus, mis ei sõltuks olulisel määral kinnisvara investeeringutest,» seletas Liinat.

Praegu on Tartu üliõpilasküla keskmine ühe koha üüriarve koos kommunaalkuludega kahekohalises toas renoveeritud majas 95 ja renoveerimata majas 55 eurot kuus. Üürikorterites elades kulub raha märkimisväärselt rohkem, aga täpset võrdlust teha on väga raske.

Janika Hango on nõus, et üürikorteri ja ühiselamukoha hindu on raske võrrelda. «Sealjuures tuleb arvesse võtta asukohta, mööbli olemasolu, hooldusteenindust ja muid lisamugavusi, mida sageli aga erakorterite puhul kas ei pakuta või pakutakse väga vähesel määral. Samuti on meil keeruline hinnata erakorterite kommunaalkulusid, mis on kuu üüriarve oluline osa.»

Uued mugavused parandavad kvaliteeti

Üliõpilaste ettepanekuid majutusteenuse teemadel

  • Köögid esikust eraldi, praeahju ja suurema külmikuga.
  • Pesupesemise võimalus kõigis ühiselamutes ja praegusest soodsam.
  • Renoveerimata ühiselamutes akende vahetamine.
  • Rohkem ühekohalisi ühiselamutube.
  • Toapõhine kommunaalkulude jaotamine.
  • WC ja vannituba eraldi.
  • Ühiselamutes eraldi üldkasutatavad puhke- ja õpperuumid.

Allikas: TÜ turundusklubi majutusuuring 2013 (1210 vastajat).

Erakorterite turg on väga lai ja mingeid üldistusi selle kohta teha ei saa. Küll aga ühiselamute kohta. Näiteks asuvad üliõpilasküla kõik renoveeritud majad kesklinna piirkonnas ning seal jagavad kaks või kolm kahekohalist tuba kööki, duširuumi ja tualetti. Kõik toad ja köögid on möbleeritud ning kõikides majades on jalgrattaparkla, TV-kaabelduse kaudu kohalikud ja mõned taevakanalid, tasuline pesumasinaruum koos kuivatitega ja internetiühenduse võimalus. Enamiku ühiselamute juures on ka tasuta parkla autode jaoks.

Üliõpilasküla uues arengukavas on kirjas ka mitmed mõtted, milliseid lisateenuseid saaksid üliõpilasküla ja ülikool koostöös teiste partneritega lisada ja arendada. Kantsleri sõnul on näiteks arutatud ka võimalikku rattarendi ja lastehoiu teenust.

«Rattaparkla ei oleks ainult üliõpilasküla küsimus, vaid puudutab kindlasti kogu ülikooli ja Tartu linna,» sõnas Liinat ja lisas, et paljudes Euroopa linnades on hästi toimiv ja mugav rattalaenutuse süsteem, mis võimaldab eri punktide vahel liigeldes ratta sobivasse parklasse jätta.

«Ma usun, et ka Tartus võiks see päris atraktiivne olla, mugavust üliõpilased hindavad. Linna poolt tähendaks see muidugi rohkem ja paremas korras ning turvalisi rattateid ja parklaid,» ütles kantsler.

Remonte tehakse osade kaupa

Järgneval aastal on ülikoolil plaanis ühiselamute kinnisvarasse investeerida umbes 600 000 eurot, kuna mitmed ühiselamud vajavad korrastamist. Üliõpilasküla panustab tänavu investeeringutesse 344 000 eurot. Eelkõige vajavad tähelepanu renoveerimata majad Nooruse 7 ja Narva mnt 89 ning Purde 27 renoveerimata majaosa, kuid ka renoveeritud majades on tegemist vajavat piisavalt.

Janika Hango sõnul on 2014. aastal näiteks ülikoolil plaanis soojustada ja korrastada Pepleri 14 fassaad ning likvideerida Raatuse 22 nullkorruse põranda vajumise probleem. «Üliõpilaskülal on selle aasta tööplaanis Narva mnt 27 voodite vahetus ja Nooruse 7 dušširuumide remont. Lisaks muidugi aasta jooksul ette tulevad väiksemad tööd ja tegemised,» lisas ta.

Kantsler täpsustas, et ülikool investeerib kinnisvarasse ja üliõpilasküla eelkõige sisustusse ja mugavusteenustesse ning et ühegi maja terves ulatuses remontimist lähiajal plaanis ei ole. Remonti saab teha suvisel ajal, kui enamik üliõpilasi on linnast ära ning pigem korruste või blokkide kaupa. Seega tuleb korrastustöid teha intensiivselt ja lühikese perioodi vältel, et mitte elanike elu liialt häirida.

«Oluline on ära märkida, et küla maksab ülikoolile üüri 700 000 eurot aastas, aga igal aastal ei pruugi sama summa hoonete remondi katteks minna. Nii üüri kui ka investeeringuid tuleb kindlasti vaadata pikemas perspektiivis – mõnel aastal investeerib ülikool vähem, mõnel jälle rohkem,» rõhutas Liinat.

Kantsler lisas ka seda, et tuleb aru saada, et majutusvõimalus tudengitele on ülikooli oluline konkurentsieelis. «Selleks, et ülikool saaks võimekaid tublisid õppimishimulisi noori ka väljastpoolt Tartut ja Tartumaad, on vaja pakkuda mõistliku hinnaga majutusteenust koos sinna juurde kuuluvate teenustega. Seni on eri sihtrühmade vajadused olnud suhteliselt hästi tasakaalustatud ja loodame, et see jätkub ka tulevikus.»

Elan Tartu kesklinnas koos emaga. Meie korteri asukoht on hea ning üür on tunduvalt odavam kui igal pool mujal Tartus. Saan siin tasuta elada. Meie üür on odavam kui näiteks Annelinnas, sest oleme piisavalt head üürnikud ja korteriomanik pole pärast meie siia kolimist üüri tõstnud. Eelis on see ka, et saame emaga ära jaotada, kes teeb süüa ja kes peseb pesu. Kui üks on väsinud, siis teeb teine ära.

Liis Lääts, arstiteadus

 

Elan Raadi-Kruusamäel koos vanematega ostetud korteris, mille laen on veel maksmisel. Eeliseks on see, et ma ei pea ise majandama. Kuivõrd saan oma perega ilusti läbi, ei näe ma põhjust, miks peaksin samas linnas teist elamist otsima poolvõõrastega koos üürimiseks.

Marilyn Fridolin, klassikaline filoloogia

 

Eelistan ühiselamus elamist korterile puhtalt hinna tõttu. Kuna ma Tartusse ilmselt niikuinii elama ei jää ning siit ka pärit pole, siis pole mõtet siia korterit hankida. Korter maksab kordades rohkem, saan selle vähese aja oma elust ka ühiselamus rahulikult elatud. Miinuseks pean seda, et rahu ühiselamus oodata ei maksa. Õppimiseks on rahulikku paika tihti raske leida. Selle saab aga kergesti lahendada kohvikutes või raamatukogus õppides.

Alar Kirikal, infotehnoloogia

Merilyn Merisalu

UT peatoimetaja
merilyn.merisalu@ut.ee

Jaga artiklit

Märksõnad

ühiselamud