Risto Kalervo Näätänen 80

Juubel

Psühholoogia instituudi emeriitprofessor Risto Näätänen on enam-vähem täpselt poole vanem kui tema kõige kuulsam akadeemiline avastus – lahknevusnegatiivsus (ingl mismatch negativity, MMN), mis kirjeldab aju võimet avastada keskkonnas muutusi. Seda kirjeldas Risto koos kolleegidega esimest korda 1978. aastal – ja see tähendab, et enamik tema kolleege MMN-i eelset Ristot ei tunnegi.

Igati mõjukad ja tähelepanuväärsed olid aga juba tema varased tööd näiteks liiklusest ja inimese reaktsiooniajast. Küllap just seepärast õnnestuski Ristol üles ehitada mõtteline MMN-i maailm, milles tuhanded baas-, rakendus- ja kliinilised uuringud on aknaks inimese ajusse ning mis aitab mõista, kuidas me tuleme või ei tule toime nende probleemidega, mida elu meie ette seab.

Risto on noortele kolleegidele õpetanud, kuidas saada ja jääda tippteadlaseks. Üks väga kasulik õpetus on see, et artikli kirjutamiseks tuleb leida korraga vähemalt kolm-neli tundi segamatut aega. Niimoodi sünnivad suured teadustööd!

Küllap Risto kui staažikas maratonijooksja teab, mida räägib. Tavalisel olmesprinteril, kes jookseb ainult bussi peale, ei jäägi muud üle kui kirjutada jupiti sootuks väiksemat kraami. Aga tasub kindlasti tõsisemaid proovikive ette võtta.

Võitlus tähelepanu ja ideede pärast on karm ning on selge, et ainult kiirete jalgade või neljatunniste töösööstudega suurt hulka viiteid ei kogu. Kahtlemata on tarvis nutikat ideed, vettpidavat metoodikat ning sõnaosavust, aga ka häid grante, kaastöötajaid ja püsivust.

Kuna Risto isiklik profiil Google Scholaris on nüüdseks ületanud 67 000 viite piiri, siis kuulub ta teaduse panteoni, kus jagatakse kõige kõrgemad tunnustused, mis võivad teadlasele osaks saada. Kõigest sellest, kuhu MMN on jõudnud, räägib Risto koos Teija Kujala ja Gregory Lightiga värskes raamatus «Mismatch Negativity: A Window to the Brain», mis ilmus Oxfordi Ülikooli kirjastuse väljaandena. Hoogsaid ideid selles raamatus ja MMN-i maailmas laiemalt jagub; jääb vaid loota, et see teeb meid endid ja kogu maailma veidi paremaks kohaks, kus elada.

Õnnitlevad psühholoogid ja kõik teadusmeelsed

Jaga artiklit