ILLUSTRATSIOON: Geenifoorum

Geenifoorumil keskendutakse genoomika tähtsusele meditsiinis

Uudis

Augusti lõpus Tartus toimuvale 19. rahvusvahelisele geenifoorumile tulevad kokku inimese geneetika ja genoomika valdkonna tipud Euroopast ja USA-st. 30. ja 31. augustil Dorpati konverentsikeskuses korraldatava foorumi alapealkiri on «Genoomika meditsiini edendamisel».

Selleaastase konverentsi teemade ring on mitmekülgne. Kava sisaldab ettekandeid personaalmeditsiini arengusuundadest ja tervishoius rakendamise viisidest, sealhulgas geneetiliste riskide hindamisest ja rakendusest meditsiinis ning meetoditest, mis aitavad leida uusi individuaalseid vähiravimeid.

Eraldi käsitletakse seda, kuidas inimese mikrobioom koos meie enda genoomi ning keskkonnafaktoritega mõjutab meie tervist ning milline on evolutsiooniliste tegurite mõju haiguste tekkimisel. Metaboolsete haiguste näitel käsitletakse nii spetsiifiliste geenide mõju kui ka kompleksseid geenidevahelisi seoseid ning räägitakse, kuidas geenide regulatsioon mõjutab sugu.

Et oma geenide kohta on võimalik üha enam teavet saada ja genoomikateadmisi rakendatakse meditsiinis järjest rohkem, on konverentsi esimesel päeval kavas arutleda genoomika rakendamisvõimaluste üle meditsiinis. Arutelu juhib professor Andres Metspalu ja esinejate kõrval saavad vestlusest osa võtta ka kuulajad.

Geenifoorumi programmikomitee juhi dr Elin Oru sõnul mõeldi konverentsi esinejate valimisel sellele, et tuua kuulajateni geneetika ja genoomika valdkonna kõige uuemad ja põnevamad teemad.

«Genoomika areneb tohutu kiirusega ja järjest rohkem teadusavastusi jõuab igapäevameditsiini, olgu selleks siis parema ja täpsema ravimi määramine patsiendi geeniinfo järgi või haigusriskide hindamine, mis võimaldab haigusi varem diagnoosida. See võib anda inimesele võimaluse oma eluviisi muuta ja kas tervelt elatud aastate hulka suurendada või haigusi lausa vältida,» rääkis Org.

Konverentsi peaesinejad on Vanderbilti Ülikooli professor ja personaalmeditsiini suuna asejuhataja dr Dan Roden ning Broadi Instituudi sekveneerimispõhiste kliiniliste uuringute juht dr Heidi Rehm USA-st.

Dr Roden räägib oma ettekandes, kuidas tänu suurtele biopankadele on toimunud genoomika kiire areng, mis on omakorda võimaldanud jõudsalt areneda personaalmeditsiinil. Mitmesuguste uurimismeetodite kasutamine aitab edendada meie arusaama sagedaste ja haruldaste tunnuste geneetilisest ülesehitusest ning rakendada neid teadmisi haiguste ennetamiseks ja raviks.

Dr Rehm kõneleb sellest, kuidas on võimalik uusi geneetilisi avastusi rakendada kliinilises diagnostikas. Ta juhib mitut suurt uuringut, mille eesmärk on moodsal tehnoloogial põhinevate uute diagnostiliste testide väljatöötamine ja rakendamine meditsiinis.

Kokku peab tänavusel geenifoorumil ettekandeid 18 asjatundjat, kellest välisesinejaid on 17. Näiteks on konverentsi esinejate hulgas oma valdkonna üks mõjukaimaid tippteadlasi dr Peer Bork Saksamaalt Euroopa Molekulaarbioloogia Laborist. Dr Bork on olnud aastaid molekulaarbioloogia ja geneetika alal Euroopa kõige viidatum teadlane ning kuulub siiani maailmas viie enimviidatud biokeemia ja bioloogia valdkonna teadlase hulka. Geenifoorumil peab ta ettekande sellest, mil viisil mõjutab mikroobide maailm meie tervist.

Peale põnevate ettekannete saab geenifoorumil Dorpati konverentsikeskuse fuajees tutvuda ka ettevõtete ja asutustega, kelle põhiline tegevusvaldkond on biotehnoloogia. Konverentsile saab registreeruda 10. augustini aadressil www.geneforum.ee.

Jaga artiklit