Sandra Saar
FOTO: Andres Tennus

Vilistlased, lähme koos!

Toimetaja

Hiljaaegu küsis üks üliõpilane minult, kas see, et mul on taskus Tartu Ülikooli diplom, on toonud mu ellu uusi võima­lusi. Aus vastus on, et ei ole.

Lõputunnistus üksi ei ole mulle otseselt midagi juurde andnud. Sama hästi võiks mul olla ka ülikool lõpetamata (seda ma siiski teha ei soovita). Küll aga on mulle elus andnud tohutult palju juurde see, et ma õppisin just Eesti vanimas ülikoolis.

Omast kogemusest tean, et kui öelda, et olen õppinud Tartu Ülikoolis, on see teatud kvaliteedimärk. Meie ülikooli usaldatakse ja see on suuresti nii tänu meie vilistlastele, kes on end tõestanud asjalike inimestena. Praeguste tudengite õlul lasub suur vastutus – hoida seda usaldusväärsuse lippu vähemalt sama kõrgel, kui mitte kõrgemalgi.

Olen vähemalt praeguseks oma õpingud alma mater’is küll lõpetanud, kuid ülikooli­aastaid jään heldimusega meenutama veel kauaks. Kulunud klišee, et ülikoolist leiad sõbrad kogu eluks, peab tõesti paika.

Kui mõtlen nendele olulistele inimestele, kes on praegu minu elus, siis suurema osa neist olen leidnud ülikooli kaudu. Kui oled ikka ühtede ja samade inimestega terve semestri Lossi mäest kella kaheksaks üles jooksnud, siis see ühendab pikaks ajaks.

Kooli lõppedes läheb igaühe elu omasoodu ning kursuse­kaaslastega kokku­saamiseks ja muljetamiseks jääb aastatega üha vähem aega.

Eks see ole mõneti parata­matus, aga ikka on tore näha neid inimesi, kellega on aastaid koos koolipinki nühitud. Ent kord ei leia kokku­saamiseks sobivat kuupäeva, kord on mõni muu häda.

Tartu Ülikool korraldab 18. mail kõigi aegade suurima vilistlaste kokkutuleku. Kuupäev on juba ammu paigas ja nüüd ei ole küll ühtegi vabandust, miks mitte osaleda.

Ilmselt on kõigil, kes Tartus elanud, siit linnast mõni tore mälestus. Vilistlaspäev on justkui üks suur nostalgia, mil kogu linn on täis siin õppinud inimesi ja nende lugusid.

Egas muud midagi, kui koguge kokku oma kursusekaaslased ja tulge koos suurimale vilistlaspäevale, kus tegevust jagub küllaga. Kes hiljaks jääb, see ilma jääb! Ja see on juba midagi, millest te ei taha ilma jääda. 

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit