Üliõpilased leiavad, et TÜ peaks näitama rohkem eeskuju oma keskkonnasäästlikusega.
FOTO: Pixabay.com

Tudengid seisavad rohelise ülikooli eest

Tudengid

Aasta tagasi pööras Universitas Tartuensis tähelepanu sellele, et Tartu Ülikool ei seostu eriti rohelise ülikooli kuvandiga, kuigi 2015.–2020. aasta arengukavas on võetud selleks siht. Uus arengukava võimaldab aga seada sihi selgemaks.

Eelmise aasta lõpus kutsus Tartu Ülikooli üliõpilasesindus kokku rohelise ülikooli töörühma. Sellest, et teiste kõrgkoolidega võrreldes pöörab Tartu Ülikool keskkonnateemadele tähelepanu pigem vähe, oli räägitud nii üliõpilasesinduses kui ka rektoraadis ja kohtumise ajaks oli teema muutunud väga päeva­kajaliseks.

Üliõpilaskonna aseesimees Karl Lembit Laane sõnas, et rektoraadis on toodud esile, kuidas rohelise ülikooli põhimõte on seni jäänud arengu­kavas veidike kahe silma vahele. «Samal ajal on üliõpilased heitnud ka ise ette, et kõrgkoolil on omajagu puudusi, mis mujal näivad olevat likvideeritud,» sõnas aseesimees. Peamiselt on üliõpilased viidanud jäätmete sortimisele, mida ülikoolis üldjuhul ei tehta.

«Kuna uus arengukava pakkus «võimaluste akna», mõtlesime formuleerida need soovid ettepanekuteks,» sedastas Laane. Nii otsustaski töörühm esitada aasta alguses ideed, kuidas muuta ülikool säästvamaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Hea eeskuju

TÜ arendusprorektoril Erik Puural on hea meel, et üliõpilased on sel teemal nii aktiivsed. «Ülikool tahab olla hea eeskuju ja ühiskonna suuna­näitaja. Kui ausalt tunnistada, on ülikoolis veel päris palju vanamoodsat suhtumist, näiteks et prügi sortida ei ole mõtet, sest kõik pannakse nagunii kokku. Noortel on aga teistsugune suhtumine ja keskkonnateadlikkus on kasvamas,» sõnas ta.

Laane ütles, et ettepanekud ei ole TÜÜE ametlikud seisukohad, sest volikogu ei ole neid kinnitanud. Üliõpilaskonna juhatus kutsus lihtsalt kokku töörühma, mis hõlmas eri organisatsioonide liikmeid, aga ka teisi rohelist mõtteviisi pooldavaid üliõpilasi.

«Liikugu maailm kui tahes kindlalt hävingu poole, meie teeme kõik endast oleneva, et seda vältida, või vähemalt ei aita sellele kaasa. Külvame praegu oma otsustega seemneid, mille vilju ei lõika mitte ainult meie, vaid ka tulevased põlved. On meie teha, kas anname neile põhjust meenutada meid helduse või põlgusega – meie ja ei kellegi teise,» põhjendas Laane teema tähtsust.

Esitatud ettepanekud puudutavad seitset valdkonda: energiatarbimist, veekasutust, jäätmekäitlust, transporti, haljastust, toitlustust ning ülikooli liikmeskonna teadlikkust ja tegevust. «Iga valdkonna kohta on sõnastatud laiem visioon ja konkreetsed ettepanekud,» rääkis üliõpilaskonna aseesimees.

Nagu öeldud, on üks ette­panekutes puudutatud valdkond energiatarbimine. Töörühm soovitab aastaks 2050 jõuda CO2-neutraalsuseni. Selleks tuleb elektri- ja soojus­energias eelistada taastuv­energialahendusi ning võtta uuenduslikke energiasäästumeetmeid. Samuti soovitatakse kasutada ülikooli hoonetes ära võimalikult palju päevavalgust ja sellest soovitusest peaks ka uute ülikoolihoonete rajamisel lähtuma.

Rohkem kraanivett

Mis puudutab veekasutust, siis pudelivee asemel peaks ülikool soodustama kraanivee tarbimist. Selleks tuleks teha kraanivesi kättesaadavamaks ja vähendada vee raiskamist. Noored soovitavad paigaldada ülikooli hoonetes igale korrusele veepudeli täitmiseks sobivad pikemad kraanid ning võtta kasutusele liikumistundlikud ja väiksema voolu­hulgaga vee­segistid.

Kui aga ülikoolis toimuvad üritused, peaks töörühma meelest seal kindlasti tarvitama korduskasutatavaid nõusid ja eelistama taimetoitu. Viimast tuleb soosida eelkõige selle­pärast, et Tervise Arengu Instituudi andmetel söövad eestlased liha juba tervisele kahjulikus koguses, samuti on loomatööstus üks suuremaid kasvuhoonegaaside allikaid. See seisukoht ei puuduta isiklikke tarbimiseelistusi, vaid ainult ülikooli korraldatud üritusi.

Ülikooli haljastuses saaks noorte arvates olla samuti tükk maad loodussäästlikum. Näiteks tuleks lõpetada lehe- ja lumepuhurite kasutamine, istutada hooajaliste taimede asemel püsikuid ning suurendada hoonete õhukvaliteedi parandamiseks toataimede hulka.

Jäätmekäitluse valdkonnas on töörühma meelest kõige tähtsam vähendada jäätmete teket. Toidu- ja haljastusjäätmed peaks kompostima ning saadud komposti kasutama ülikooli haljasalade viljakuse parandamiseks. Kõigis ülikooli hoonetes tuleks sortida igat liiki jäätmeid.

Mis puudutab transporti, siis peaks tudengite arvates tagama head võimalused selleks, et ülikoolis saaks käia keskkonna­säästliku sõidu­vahendiga. Töörühm rõhutas, et selleks tuleks eelkõige luua nutikas ja hästi korraldatud rattakasutussüsteem. Aga ka töötajad saavad aidata selles vallas kaasa, kui teha vähem töösõite ja pidada koosolekuid sagedamini virtuaalselt.

Laane ütles, et ükski eelnime­tatud põhimõte ei saa tegelikkuseks, kui ülikoolipere pole sellest teadlik ega käitu selle järgi. «Inimeste teadlikkuse suurendamiseks tuleb neid sõnumeid ikka ja jälle korrata, rääkida praegusest olukorrast ja arengusuundadest ning toetada keskkonnasäästlikku käitumist uute tavade ja juhenditega,» rääkis aseesimees.

Õppeprorektor Aune Valk ütles, et peaksime püüdma oma teadmisi ka ellu viia. «Meil inimesed küll teavad, kuidas peaks miski olema, aga tihtipeale seda teadmist ei rakendata. Ülikool saab olla eeskuju ja luua võimalused, kuidas asjakohaselt ka käituda,» sõnas Valk

Kuigi meil on minna veel pikk tee, on Laane sõnul hea tõdeda, et võime oma tegevuses toetuda rahvusvahelistele liikumistele ja tavadele ning õppida teistelt ülikoolidelt ning vaba- ja erasektori organisatsioonidelt. «On tähtis, et tegeleksime nende teemadega järjepidevalt, mitte ainult projekti käigus,» lisas ta.

Rohelise ülikooli töörühma tööd juhtis TÜÜE ning sellest võtsid osa Tartu Ülikooli üliõpilased, Bioteaduste Üliõpilaste Selts, Eesti Roheline Liikumine ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering. Ettepanekud sõnastasid Laura Vilbiks, Kaisa Jõgeva, Madis Vasser, Merilin Raudna-Kristoffersen, Kaia Solnik ja Valentina Rukins.

Sandra Saar

UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee

Jaga artiklit